IRLi ministrid nopivad “ära mölise” poliitika vilju

Ekspressis ilmunud faktid räägivad Stelmachi nädal varem Äripäevale öeldule vastu, kui ta kinnitas, et taandaks end kohe riigifirma nõukogust, kui peaks ilmnema huvide konflikti kahtlus. Vastupidi. Huvide konflikt pole olnud Stelmachi ja ka Raudse jaoks probleem.

Olen viimasel paaril aastal mitu korda kritiseerinud IRLi ja Reformierakonna tegevust Eesti Raudtee, Tallinna Sadama, Eesti Posti, Eesti Energia nõukogude mehitamisel. Nende riigifirmade nõukogudest karjub vastu huvide konflikt. Osa liikmete puhul on ilmne, et nad ei esinda riigifirmas riiki, vaid konkreetseid ärihuve. Vahet pole, kas nad peavad kasulikud diilid välja sebima või riigifirma konkurentidele-äripartneritele infot hankima. Kriitikale on asjaomased ministrid eelistanud vastata stiilis “ärge õiendage”.  Valitsusliikmed suhtuvad riigifirmadesse kui IRLi või Reformierakonna tütarettevõtetesse, mille tegevust peavad suunama parteile olulised inimesed. Kui kaks koalitsioonierakonda ei suuda oma “ärihuvides” leida konsensust, tekivad aeg-ajalt IRLi ja Reformierakonna vahel konfliktid, mis aga kiiresti lahendatakse. Viimati Tallinna Sadama juhtide ametiaja pikendamine. Mingit sisulist konkurssi ei toimunud ja petta said need, kes heas usus oma kandidatuuri esitasid.

Vaadates riigifirmade ümber toimuvat on minul tekkinud kahtlus, et riigifirmadest on kaudselt saanud parteide varjatud rahastajad. See võib olla ka põhjus, miks kindlatele tunnustele vastavad inimesed nendesse nõukogudesse saavad ning miks neid seal hoitakse. Seetõttu võib Raudsel ja Stelmachil olla isegi õigus, kui nad ütlevad, et eilses Eesti Ekspressis kajastatud rahasummad pole tegelikult nendeni jõudnud.

Positiivne tulem. Riigifirmade nõukogude liikmete ametikohad on muudetud koalitsioonierakondade kaubaks, mida jagatakse parteide toetajatele või siis olulistele parteisõduritele. Elamislubade skandaalil on juba üks positiivne tulem. Masinliku lubade väljastamise asemel hakatakse tegema senisest põhjalikumat taustatööd ning kontrollitakse üle juba väljastatud elamisload. Skandaali teiseks positiivseks tulemuseks võiks aga olla see, kui riigifirmade nõukogudesse liikmete määramine muutub läbipaistvamaks ja ministrid on valmis ka avalikult oma eelistust põhjendama. Kui aga otsustatakse ajada “ärge õiendage” poliitikat, peab jamade ilmnemisel minister võtma poliitilise vastutuse ja ametist lahkuma.