"Uute ettevõtete kasv pole üllatus"

Täna teatas justiitsministeerium, et E-äriregistri andmetel on käesoleva aasta 11 kuuga loodud ligikaudu 4500 ettevõtet rohkem kui terve eelmise aastaga. Sel aastal on juba 11 kuuga registreeritud 16546 ettevõtet.

Ma tervitan seda protsessi. See ei olnud üllatus, et kriisist väljatuleku teisel aastal tegelikult toimub uus laine ettevõtluse kasvus.Me loomulikult tunnetame seda, et  uus ettevõtlus ja äri tervikuna kasvab. Seda läbi tänaste, peaasjalikult olemasolevate klientide pealt  ja uute potentsiaalsete klientide pealt. Esimeseks väljundiks on käibekasv, mida saame ühelt poolt  üksikettevõtte tasandilt ja mida näeme ka statistikaameti vahendusel kvartaliülevaatest. Need tegevused toetavad ja seda kinnitab ka majanduse üldine kasv.

Mingil määral kindlasti. Üldiselt on ettevõtted ettevaatlikud. Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ei vaadata  ainult kriitiliselt pankade poole, et pangad on institutsioonid, kes laenu ei anna. See on selgelt muutunud. Oleme nagu partnerid ja ka nõustajad, et ei võetaks liiga suuri riske. Ka laenuvõtmine on äririsk ettevõttele, peale selle, et ettevõtte on väga mitmetes oma ärist tulenevate riskide keskel. Miks ma seda räägin, sest kõik mitte ainult ei loe, vaid tegelikult on ka läbimõelnud selle, mis toimub meie sihtturgudel Euroopas tervikuna. Seda räägitakse läbi avaliku sektori kriisi, aga kõik saavad aru, et avaliku sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust. Sellest tulenevalt saavad ettevõtted aru, et riskide võtmine kaasaarvatud krediitide võtmine peab olema väga kaalutletud. Pangad jätkuvalt töötavad ettevõtjatega selliste instrumentidega ehk krediittoodetega, mis soodustavad kaubavahetust. Selleks ei pea olema alati laen rahalises väärtuses, vaid selleks võivad olla dokumendi finantseerimine, kaubanduse finantseerimine ehk pangainstrumendid ja pangagarantiid, mis võimaldavad äridel teha majandustoiminguid ja saada teenuste või toodete eest raha. Ettevõtted kasutavad mitte ainult bilansilisi instrumente, vaid ka bilansiväliseid pangainstrumente.

See number on väga oodatud. Ma toetan seda. Siin toimus pankade rahulik asjade ajamine. Pankrot on kõige äärmuslikum kahju kõigepealt ettevõttele, ettevõtte töötajatele, aga ka loomulikult pankadele ja kreeditorile. Kriisisituatsioonis ettevõtted olid üle krediteeritud. Just pankadest ja pankade läbimõeldud rahulik laenutingimuste ümbervaatamine, võimaldas ettevõtetel ennast kohendada ja ära hoida kõige halvemat. Koordineeritud tegevus, ma julgeks öelda ja õppetund eelmisest kriisist, mis oli 1998. aastal, tegutseda rahulikult, läbimõeldult ja mitte kiirustada, see mõjus positiivselt. Seda tuleks vaadata nii ettevõtluse, panganduse kui ka riigi poolt. Kõigil on huvi, mis on ka kolmepoolne koostöö.