Kriisist väljatulek tõi uute ettevõtjate laine

Indrek Kald, Alyona Stadnik 11. detsember 2011, 22:38

Tänavu 11 kuuga on loodud ligi 4500 ettevõtet rohkem kui 2010. aastal kokku. Värskete ettevõtjate sõnul oli oma äri loomiseks just õige aeg.

“Minu jaoks sai aeg küpseks. See idee on juba pikemalt aega peas käinud. Ma hakkasin tegelema selle valdkonnaga, milles ma olen olnud otsapidi sees kogu aeg,” rääkis Virumaa Teleworki juhataja Kaido Veski. Tema ettevõtte on asutatud sel aastal ning peamised tegevusalad on IT- ja keelealaste tugiteenuste pakkumine.

Veski tõdes, et ajad on ka sellised, et igasugune lisateenimine on teretulnud ning ainuõige variant selleks oli osaühing. “See siis viiski kevadel selleni, et sai otsustatud oma ettevõte teha,” lausus Veski. Ta lõi oma ettevõtte koos abikaasaga ning põhitöö kõrvalt. “Me kaardistasime ära oskused, mis meil kahe peale kokku on, temal pedagoogina ja minul IT-inimesena. Kokku sai pakett tugiteenuseid, mis võiksid sobida väikestele ettevõtetele ja eraisikutele,” selgitas Veski.

Nišifirmadele ruumi jagub. Veski nentis, et ta ei ole suutnud välja mõelda ühtegi valdkonda, kus ei oleks üldse konkurentsi, seega ka neil on see olemas. Samas ta konkurentsi väga ei tunneta ning uutele tegijatele on veel kindlasti ruumi. “Iga valdkonnaga on niimoodi, et kui sa teed südame ja hingega, siis on igal juhul sulle ruumi. Iseasi kui kiiresti ja kui rikkaks sellega saab. Selliseid suuri nimesid lühikese aja jooksul vaevalt et väga palju tekib, aga selliseid kogukonnapõhiseid teenusepakkujaid – miks mitte. Nende jaoks on alati ruumi ning nad teevad pildi tervemaks,” arvas Veski. Tema pikaajalisem eesmärk on teha midagi sellist, mis meeldib, ja sellest ka ära elada.

Ettevõtlikud noormehed alustasid oma ettevõtet otse ülikoolist. “See oli asjade loomulik jätk. Enne oli pereettevõte, kus ema ja mina toimetasime FIEna. Siis sai see ühe mütsi alla pandud ja osaühing tehtud,” sõnas Agros Group OÜ turundusjuht Ayrton Grossmann.

Agros Group OÜ müüb Tallinna vanalinnas villasest lõngast tehtud käsitööd – kindad, sokid, mütsid. Nende põhiklientuur on välismaalased. “Ettevõtja olla on huvitav, see arendab ning on eluks vajalik. Kui mõelda oma ettevõtte loomisele, siis kindlasti on ideid, millega on praegugi tegutsetud. See on aja küsimus, millal tuleb mõne teise ülikooli lõpetanuga oma ettevõte,” sõnas Grossmann, kes on õppinud logistika-, finants- ja turundusalal.

Toode vormus ettevõtteks. Väikestele organisatsioonidele majandustarkvara pakkuva Margn OÜ juhatuse liige ja üks omanikest Taavi Hõbejõgi ütles, et nemad tulid oma tootega turule sellel aastal, sest siis sai tarkvara valmis ning tuli asutada oma ettevõte.Hõbejõgi on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna. “Kunagi hakkas selline ala huvitama ning siis sai sellega tegutsema hakatud. See idee tuli 2009. aastal,” rääkis Hõbejõgi.

Ka selles valdkonnas annab konkurents tunda ja väga kerge läbi lüüa pole. “Turgu on, lihtsalt tuleb leida õiged kanalid ja julgemalt peale minna,” ütles Hõbejõgi. Nende tarkvara erineb tema sõnul teistest selle poolest, et nad tahavad müüa sellist platvormi, kus väikeettevõte saab kõik oma mured ise lahendatud. “Leida lahendus neile, kes kasutavad siiamaani Excelit ja kellel ei ole sobiva hinnaga majandustarkvara,” kirjeldas Hõbejõgi. 

Hõbejõgi sõnul on tegelikult sellel aastal palju ettevõtteid veel loomata. “Neil, kes teevad oma start-up’e, ei ole veel põhjust ettevõtet teha, sest ei ole äritegevust,” ütles Hõbejõgi.

Ta soovitab noortel omandada paar aastat kogemusi mingis eraettevõttes, et saada selgeks, mis täpselt huvitab, mida teha tahetakse ja kus. “Tuleks saada selles valdkonnas häid teadmisi ja mitte võtta endale pangalaenukohustusi. Kui pärast tekib mõni hea idee, siis on seda palju lihtsam ellu viia,” rääkis Hõbejõgi.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. December 2011, 16:27
Otsi:

Ava täpsem otsing