Eksport Venemaale kui päästerõngas

Venemaaga kauplemine kasvas suuremaks ärist Rootsiga, kuhu aastaga vähenes eksport 16 protsenti. Soome ja Rootsi on aastaid olnud Eesti ettevõtjate ekspordi sihtriigid nr 1 ja nr 2. Põhjamaade majandust on mõjutanud Lõuna-Euroopa finantskriisi jätkumine ja Prantsusmaa-Saksamaa majanduskasvude märgatav aeglustumine. Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis.

Tööandjate keskliidu volikogu juht, mööblitööstuse Standard omanik Enn Veskimägi ütles, et Venemaa ekspordi kiire kasv on kindlasti seotud kogu Eesti ekspordi kasvuga ja laiemalt positiivne. Kuid Venemaal on Eesti ettevõtjad saanud kõrvetada, äkki peaksime olema kuidagi ettevaatlikumad?

“Aga millisel turul ei oleks saadud kõrvetada! Ma küll ei näe Venemaa turu kasvus mingit ohtu Eestile või Eesti ettevõtjatele. Pigem on praegu nii, et Euroopa suunal lepingute mahtusid ja tellimusi vähendatakse,” rääkis Veskimägi. Ka tema juhitud mööblivabrik Standard teeb Venemaale töid – Euroopa rahvusvaheliste hotellikettide kaudu.

Oht jääda Venemaa turust liigsesse sõltuvusse. Eesti peaminister Andrus Ansip on välja öelnud, et Eesti eksport Venemaale peaks jääma kuskile 10 protsendini koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.

“Paljud Euroopa riigid peavad Venemaa suurt turgu strateegiliselt tähtsaks ja seda enam, et sel nädalal kirjutatakse alla Venemaa WTOga ühinemise leping. Kõik üritavad minna Vene turule, miks siis mitte meie?” rääkis Veskimägi. “Majanduslangust järgmisteks aastateks prognoosib nii Soome kui ka Rootsi. Seega mahtude säilitamise mõttes on laiem eksporditurgude valik otsene ettevõtjate huvi. Eks ettevõtjad peavad ise jälgima, et nad liigselt ühele turule ei keskenduks.”

“Oleme andnud üldisesse ekspordikasvu hea osa,” ütles Liviko juhataja Janek Kalvi. “Venemaa on meile üks olulisemaid sihtkohti juba mitu aastat, ta on fookuses ja meil on seal väga hea koostööpartner.”

Kalvi sõnas, et Liviko eksport Venemaale on tänavu kasvanud 15 protsenti, aga suur kasv oli ka juba eelmisel aastal – koguni 26 protsenti. Üldse annab müük Venemaale alkoholitootja käibest viiendiku.

Liviko toodangut ei leia mitte ainult Vene suurlinnadest, vaid ka oblastitest ja piirialadelt. “Müüme seal Vana Tallinna, nii nagu seda siin tuntakse, ja väga hästi läheb ka Viru Valge müük, mis on Vene kõige suurema kaubaketi toodete nimekirjas,” sõnas ta. “Eesti viina osatakse seal hinnata. Rõõmustab ka see, et meie toodete Venemaa-edu taga pole nende madalam hind, vaid me müüme seal kvaliteeti, premium-brändi.”

Venelased teavad, et Eestis tehakse head juustu. Aastaid Venemaaga äri ajanud E-Piima juht Jaanus Murakas ütles, et tänavu tuleb müük Venemaale natuke väiksem kui eelmisel aastal. Selle taga on asjaolu, et tänavu müüakse peamiselt juustu ning vähem piimapulbrit ja võid. Põhjuseks ikka hind, mõttekam on müüa kallimat toodet ehk juustu. Murakas rääkis, et juustu müüakse Venemaal lõpptarbijale ning “Eesti” sildi all, sest venelased mäletavad Eestit kui riiki, kus tehakse häid piimatooteid ja head juustu. “Oma brändi tegemine Venemaal on meie jaoks rahaliselt üle jõu käiv, miljoni euro reklaamirahaga ei tee seal veel midagi ära,” rääkis Murakas.

Makroflexil tuleb suurem osa käibest Venemaalt. Ehituskeemia müüja Henkel Makroflex saab suure osa käibest just Venemaa turult. Ettevõtte juht Sirje Aal ütles, et Venemaal läheb stabiilselt hästi, erilist hüpet aga tänavu ei ole olnud. “Meil on seal väga pikaajalised kliendid ja Vene turg on meile alati olnud väga oluline,” sõnas ta. “Eks tururiske hindab iga ettevõte ise, kindlasti on Vene turul alustajate positsioon hoopis midagi muud kui seal juba pikka aega tegutsenud ettevõttel.”

Saku Õlletehas alustas eksporti Venemaale aasta tagasi ja praegu annab müük Peterburi kandis ettevõtte ekspordikäibest 2 protsenti. “Seda pole palju, aga me saadame sinna stabiilseid koguseid ja teeme sellel suunal tööd,” ütles ettevõtte juht Margus Kastein. “Venemaa kaubandus on selline, et kui sind pole ketis sees, siis sind pole olemaski.”

Kastein ütles, et müük Venemaale on praegu Saku Õlletehase enda ambitsioon ning turule trügitakse Saku Originaali, Rocki, Dublini õlle ja Kissi siidriga.

 

Nii ekspordi kui ka impordi kasvu taga Venemaa

jooksevhindades suurenes kaupade eksport 2011. aasta oktoobris mullu sama ajaga võrreldes 23% ja import 26%.Septembriga võrreldes vähenes eksport oktoobris 5% ning import 2%.1,04 mld euro väärtuses eksporditi Eestist oktoobris kaupu, Eestisse imporditi 1,07 mld euro eest. Mõlemat kasvu mõjutas enim kaubavahetuse kasv Venemaaga.Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki. Kui eelmise aasta oktoobris oli puudujääk 9 miljonit eurot, siis 2011. aasta oktoobris 35 miljonit eurot.Kaupu eksporditi enim Soome (15%), järgnesid Venemaa (14%) ja Rootsi (13%).Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu, puittooteid ning mööblit, Venemaale mehaanilisi seadmeid, jooke ja alkoholi.Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest (14%) ning Lätist ja Saksamaalt (mõlemast 10%). Ka Eesti koguimpordi suurenemist mõjutas enim kaupade sissevedu Venemaalt. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes import Venemaalt üle kahe korra ehk 50 miljoni euro võrra.Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, Saksamaalt mehaanilisi seadmeid, Lätist ja Venemaalt kütust.ülejäägis oli kaubavahetus kolme peamise ekspordi sihtriigi Soome, Venemaa ja Rootsiga, suurim ülejääk tekkis Venemaaga (48 miljonit eurot).