Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei anna praegu IMFile laenu võlakriisi tõrjumiseks

    Eesti ei osale IMFi reservide täiendamises 200 miljardi euro võrra, milles lepiti kokku läinud nädala Ülemkogul, teatas rahandusministeerium.

    “Eesti ei osalenud IMFi kapitali täiendamises finantskriisi järel 2009. aastal ning Euroopa ei arvesta praegu Eesti osalemisega,” teatas ministeerium agentuurile Bloomberg.
    Läinud nädalal leppisid ELi riigid kokku, et täiendavad kahepoolsete laenude abil IMFi rahavarusid, et fondil oleks rohkem tulejõudu vajadusel euroala võlakriisi tõrjumiseks. 150 miljardit eurot lubasid välja panna euroala riigid ning 50 miljardit euroalasse mitte kuuluvad ELi riigid.
    “Eestil tuleb kõigepealt lahendada küsimused, mis puudutavad IMFi kvootide reformi 2008. aastal ja 2010. aastal, sealhulgas sissemakstud kapitali suurendamist, mis suurendab Eesti panust IMFi märkimisväärselt,” teatas ministeerium. “Ülemkogu lõppdokumendis nimetatud summa saadi IMFile Euroopast 2009. aastal eraldatud kahepoolsete laenude kahekordistamise tulemusel.”
    Eesti plaanib oma panust IMFi suurendada 243,6 miljoni SDRini (IMFi arveldusühik), mis vastab 277 miljonile eurole praeguselt 65,2 miljonilt SDRilt, mis vastab 74,1 miljonile eurole. Eesti plaanib oma osalust suurendada kahes jaos, millest esimese peaks riigikogu kinnitama veel sel nädalal.
    IMFi esitatud kahepoolsete laenude summa lähtub aastast 2009. Rahandusministeerium täpsustas, et rõhuasetus on sõnal “hetkel”.
    Hetkel ei ole Euroopas Eesti panusega arvestatud tehnilise detaili pärast, et Ülemkogul kokku lepitud numbri aluseks oli 2009. aastal IMFile antud kahepoolsete laenude summa. Eesti toona IMFi lisarahastamises ei osalenud. Ülemkogu otsuse järgi tuleb Euroopa riikide panust täpsustada kümne päeva jooksul.
    “On kindlasti oluline, et kõikidel institutsioonidel, mis on osa rahvusvahelisest finantsturvavõrgust, oleks piisavalt ressursse. Riikide lisapanused kahepoolsete laenudena on ka varem olnud üks kiirem IMFile lisaressursside kaasamise viis,” lisas rahandusministeerium.
    Tšehhi esitab IMFi reservide täiendamisel lisatingimusi
    Tšehhi soovib siduda oma osaluse IMFi reservide täiendamisel võlakriisi tõrjeks tingimusega, et selles osaleksid kõik euroalasse mitte kuuluvad Euroopa Liidu liikmesriigid.Kuna tegemist on väga suure summaga, peaks keskpank andma raha ainult tingimusel, et plaanis osalevad ka kõik teised ELi liikmesriigid väljaspool euroala, ütles Tšehhi peaminister Petr Necas ajalehele Lidove Noviny, vahendas Reuters. Tšehhi osamaks oleks ligikaudu 3,5 miljardit eurot.Euroliidu liikmesriigid leppisid läinud nädalal kokku, et kümne päeva jooksul selgitatakse välja, kas keskpangad saavad IMFile anda 200 miljardit eurot kahepoolsete laenude kujul. Näiteks Saksamaa peaks IMFile andma 45 miljardit eurot.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Leedu suurettevõtted odavnesid suure käibega
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Suurima käibega olid teisipäeval Leedu ettevõtted, nimelt Ignitis grupė aktsiatega kaubeldi Balti turgudel enim, 345 188 euro eest ning aktsia odavnes seejuures -0,55%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.