EKSPORT. Instituut soovitab teha panuse EASile

Eesti Välispoliitika Instituudi värskes uuringus  “Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik” märgitakse, et ettevõtlussuhete arendamine oleks mõistlik jätta Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pädevusse ning EAS saaks siis välisministeeriumilt tuge. “Välisministeeriumi diplomaadid ja kogu nende personal on rotatsioonipersonal. Nendes ringkondades on päris populaarne näide, et ei ole võimatu, kui mingis riigis saab kommertsesindajaks või majandusdiplomaadiks endine tšellomängija. See on probleem,” kommenteeris välispoliitika instituudi analüütik ning uuringu üks autor Ahto Lobjakas.

Ta lisas, et EASis tegutsevad inimesed, kes on värvatud selles konkreetses valdkonnas tegutsemise eesmärgiga ehk professionaalid. “See ei ole kriitika Eesti majandusdiplomaatide aadressil, aga need on inimesed, kellest võib järgmise kolme aasta jooksul saada konsul ja siis veel keegi. Rotatsioon on suhteliselt lühike ja kõik sõltub väga palju inimesest,” märkis ta. “Siin on välisministeeriumi nõrk külg, kui aus olla.”

Lobjakas märkis, et majandussuhete poole pealt on EASi esindus Shanghais ja Tokyos tõenäoliselt rohkem väärt kui saatkond. Mitte et saatkondi pole vaja, rääkis Lobjakas, aga kui üritada ette kujutada, kui suur on Eesti saatkonna mõju Hiina poliitikale Pekingis võrreldes sellega, mida teeb EASi esindaja Shanghais, siis tulu Shanghais trumpab selle üle, vähemalt lühikeses või keskmises perspektiivis.

Väliskomisjon kaardistab olukorda. Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson lausus, et riigikogu väliskomisjon asus andmeid koguma Eesti välisesinduste võrgustiku analüüsimiseks selle aasta kevadel. “Meie eesmärgiks on selgitada, kas praegused välisesindused (saatkonnad, konsulaadid, EASi esindused, Eesti Instituudi esindused ja muu) vastavad meie välispoliitilistele, sealhulgas ka välismajanduspoliitilistele huvidele ja kavatsustele. Samuti on oluline näha ressursijaotust,” märkis ta.

Tema sõnul on välispoliitika instituudi analüüs üks osa komisjoni tööst, mis peaks jõudma soovituste näol lõpule tuleva aasta veebruari algul. “Ma pean ütlema, et välispoliitika instituudi analüüsi nõrgim külg on just välismajandussuhete edendamine. Seal on ikkagi peatähelepanu julgeolekupoliitikal ning suhetel Euroopa Liidu ja NATO partneritega. Välismajanduspoliitika on aga valdkond, kus meil tuleb lähematel aastatel oluliselt rohkem panustada,” tõdes Mihkelson.

Ta lisas, et see eeldab head infovahetust avaliku sektori ja ettevõtjate vahel. “Ma olen aru saanud, et suurim soov, mis on meie ettevõtjatel saatkondadele või ka näiteks aukonsulitele, on hea kontaktivõrgustiku olemasolu sihtriikides.”

Mihkelsoni teatel andis just eilsel väliskomisjoni istungil Maria Alajõe ülevaate EASi välisesinduste tegevusest ning plaanidest. “Minu hinnangul on EASi ja välisministeeriumi koostöö paranenud, kuid kindlasti on ka arenguruumi. Küll ei pea ma õigeks, et EAS võtaks üle meie välismajandussuhtlemise, nagu soovitab Eesti Välispoliitika Instituudi analüüs,” rääkis ta. Selleks on saatkondade majandusdiplomaatide ja EASi esindajate eesmärgid ja tööülesanded piisavalt erinevad.

Küll on Mihkelsoni sõnul aga näiteks Shanghai näol väga hea näide, kus peakonsulaat ja EASi esindus töötavad heas sünergias ühe katuse all. “See on mudel, mida peaks ehk eeskujuks võtma ka uute võimalike majandusdiplomaatiliste sihtkohtade katmiseks. Miks mitte mõelda selle peale näiteks Korea või Singapuri suunal, kui Aasiast rääkida,” lisas Mihkleson.

EAS keskendub otsesuhetele ettevõtjatega. Küsimusele, kas EAS on valmis välisministeeriumilt ettevõtlussuhete arendamise rolli Eesti välisesindustes üle võtma, vastas EASi juhatuse liige Maria Alajõe, et EASil ja välisministeeriumil on majandussuhete arendamisel erinev ja teineteist täiendav roll. “EAS on rohkem fokuseeritud otsesuhetele ettevõtetega ja ettevõtjate ühenduste või katusorganisatsioonidega, sihtturust sõltuvalt kas võimalike välisinvestorite või ka Eesti eksportööridega,” märkis ta.

Alajõe sõnul on EAS oma esinduste asukohavalikul lähtunud loogikast, et piisav põhjendatud majandushuvi peab juba olemas olema. “Näiteks töötavad ekspordinõunikud turgudega, millest on huvitatud suur hulk Eesti eksportööre, sellele lisaks on vajalik ka kohapealne tugi turule sisenemiseks, näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Saksamaal,” lisas ta.

Alajõe sõnul on välismajandussuhete arendamisel kindlasti oluline institutsioonide koostöö. “Seetõttu jagame mitmes asukohas saatkonnaga ka ruume – Peterburi, Moskva, Kiiev ja Shanghai –, mis võimaldab paremat infovahetust ja selgemat rollijaotust. Toredaks koostegemise näiteks on ka Eesti Maja Helsingis, kus tegutseb ühiselt mitu Eestiga seotud institutsiooni, kaasa arvatud EAS,” rääkis Alajõe.

“EAS tegeleb ettevõtjate päringutega Eesti majanduse kohta ja aitab leida neile partnereid. Seda võimalust kasutavad ka välisministeerium ja Eesti esindused välismaal,” sõnas Alajõe.

Ettevõtja jaoks on inimene oluline. Rõivatootja Ilves-Extra nõukogu esimees ja ärijuht Arvo Kivikas märkis, et on saatkondade abi kasutanud just taustainfo hankimisel. Samuti on ta EASi välisesindustest abi küsinud. “Kõik taandub konkreetsete inimeste ja juhtude tasemele ning asutus seal taga ei mängi nii suurt rolli,” märkis ta.

Kivikase arvates on kõige olulisem see, kui hea suhtleja välisesinduses kohapeal on. “Teinekord võib ka tšellomängija osutuda nii heaks suhtlejaks, et ajab sellise asja korda, kus võib olla mõni majandusteoreetik jääbki oma kabinetti e-kirju saatma ja tegelikult asja korda ei aja,” rääkis ta.

Ta on veendunud, et haridus mängib ka rolli, kuid see ei garanteeri automaatselt edu. “Kuid ma oleks väga ettevaatlik selliste jäikade seisukohtade võtmisega, et sellest koolist tulnud on tubli ja teisest koolist ei kõlba kusagile,” nentis ettevõtja.

EAS on meie oluline partner

Urmas Paet, välisministerOleme seisukohal, et riik peab oma ettevõtteid maksimaalselt toetama ja seetõttu on igas Eesti saatkonnas inimene, kelle ülesannete hulka kuulub äridiplomaatia edendamine.Välisministeeriumi välisesinduste  võrgustik on märgatavalt laiem kui EASi välisesindajate võrgustik. Seega on meie esinduste kaudu võimalik katta ning pakkuda tuge Eesti ettevõtjatele oluliselt rohkemates riikides, kui EAS seda praegu teha jõuab.EAS on meie oluline partner. Välisministeerium ja meie saatkonnad pakuvad EASile igakülgset tuge. Sõlmitud on ka välisministeeriumi, EASi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vaheline kolmepoolne koostööleping.Planeerime ühiselt tegevust ja viime seda koos ellu. EASi esindajad saavad regulaarset infot saatkondade välismajandussuhtlust puudutavast tegevusest ja välisriikide majanduses toimuvast. Lisaks s jagavad meie diplomaadid EASi esindajaga ka tööruume näiteks Kiievis ja Shanghais.Välisministeeriumi rotatsioonisüsteem ei takista sobivate majandusdiplomaatide leidmisel ja lähetamisel Eesti välisesindustesse. Oleme oma ametnike majandusalaste teadmiste parandamiseks koostöös Tartu Ülikooliga teinud ka diplomaatide majanduskoolituse. Majandusdiplomaadi tööülesandeid täidavad enamasti inimesed, kellel on majandusalane haridus või kes on varem töötanud meie välismajandus- ja arengukoostöö osakonnas.Kavas ei ole sulgeda ühtegi saatkonda, kus Eestil on olulised majandushuvid. Oleme seisukohal, et praegust diplomaatiliste esinduste võrku saab ja tuleb edasi arendada. Uute esinduste avamisel lähtume paljuski just Eesti majandushuvidest. Viimastest avatud esindustest võib siinkohal näiteks tuua saatkonna Astanas ja konsulaadi Shanghais. Järgmisel aastal plaanime avada saatkonna Indias ja lähitulevikus kaalume esinduse avamist ka Brasiilias. Eesti esindatus majanduskoostöö organisatsioonide juures peab lähiaastatel jääma vähemalt samale tasemele kui praegu.

 

Uuring “ Eesti välisesinduste võrgustiku olevik ja tulevik”

Valmis riigikogu väliskomisjoni tellimusel. Uurimisrühma kuulusid Ahto Lobjakas, Andres Kasekamp ja Erkki Bahovski.Uuring tehti selle aasta novembris.Maria Alajõe ja Urmas Paet osalesid uuringus intervjueeritavatena.

 

Kolm olulist k-d välisesinduste poliitikas

1. Kaader. Mängib võtmerolli praegustes oludes, kus välispoliitika suunamine on suuresti olnud välisministeeriumi ainupädevuses. Süsteemi suhteliselt kitsas kandepind asetab kaadrile selle taastootmisel ja ideelisel uuendamisel väga suure vastutuse.2. Koordinatsioon. Teine väljakutse puudutab välispoliitikat ja selle kaudu välissuhtluse koordinatsiooni. Asjaolu, et kolmandik Eesti välisesinduste ­professionaalidest esindavad teisi asutusi peale välisministeeriumi, räägib iseenese eest.3. Kandepind. Osaliselt haakub see väljakutse kaadriteemaga: seni on Eesti välispoliitikat kujundatud väga kitsas ringis, tunnustatud spetsialistideks/ekspertideks/asjatundjateks pea eranditult välisministeeriumi kõrgem ešelon.

 

Esindus on kulukas

Maria Alajõe, EASi juhatuse liigeUusi eraldiseisvaid esindusi ei ole lähiajal plaanis avada, küll aga soovime suurendada oma mõju Saksamaal. Esinduse omamine on kallis ja peab olema majanduslikult hästi põhjendatud. Füüsiline asukoht on vajalik ennekõike Eesti eksportööride paremaks teenindamiseks, mistõttu tuleb uute asukohtade kaalumisel lähtuda eelkõige Eesti eksportööride huvist. Välisinvesteeringute valdkonnas domineerib pigem sektoripõhine loogika, kus sihtturu tundmine on muidugi eelis.Esinduste sulgemine või uute avamine pole kergekäeliselt langetatav otsus – mõlemal juhul peab see olema majanduslikult põhjendatud. Praegu võime tõdeda, et ekspordisuhete arendamine Ukrainas, kus tegutseb ka EASi ekspordinõunik, on muutunud väga keerukaks. Samas aga vajavad Eesti ettevõtjate majandushuvid sellel turul tugevat kaitset.