• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    “Hädine” euro on tegelikult tugev valuuta

    Eurotsooni riikide võlakriisi jätkuvas keerises on paljud hakanud muretsema eurotsooni lagunemise ning valuuta väärtuse võimaliku languse pärast.

    Eurotsooni riikide pidevate kriisikohtumiste ja Lõuna-Euroopa riikide kahaneva maksevõime tõttu on elanike väike hirm arusaadav. Eestlased võiks ehk isegi veidi enam ebastabiilsust tunda. On ju euro olnud meil käibel alla aasta ning eks paljud mäletavad ka paarikümne aasta tagust aega, kui me turumajandusele üle minnes hüperinflatsiooni kogesime, mis nii rubla kui ka krooni ostujõudu kiiresti hävitas.
    Kuidas on siis praegu seis euroga? Faktidele otsa vaadates on euro võrreldes maailma juhtivvaluutadega püsinud sel aastal üllatavalt tugev. Samuti on eurotsooni inflatsioon püsinud võrreldes teiste juhtivriikidega enam vähem võrdne.
    Ehk siis euro kasutuselevõtmine pole eestlaste ostujõudu kahandanud. Raha tugevuse püsimist tunneme tõenäoliselt ka eurotsoonist väljas reisides.
    Kui 2010. aastal oli euro jaoks pigem peksuaasta, siis 2011. aastal on Euroopa Keskpanga jälgitava kolmekümne kahe maailma põhivaluuta hulgas euro üllatuslikult enamike valuutade vastu hoopis tugevnenud.
    Ja siia nimistusse pole kaasatud paljusid pehmemaid valuutasid. Nii näiteks on Valgevene rubla sel aastal dollari (ja euro) vastu devalveeritud kokku umbes 300%.
    Dollar, euro ja nael on käinud käsikäes. Kui tõmmata võrdlus maailma juhtivvaluutade peale, siis ka siin pole euro näidanud üles mingit nõrkust. Nii näiteks on euro pärast viimaste nädalate kiiret langust arvesse võttes odavnenud 2011. aastal USA dollari vastu 0,8, Suurbritannia naela vastu 1,5 ja Austraalia dollari vastu kõigest 0,2%. Kõige rohkem on euro oma väärtust kaotanud Jaapani jeeni vastu, kuid seda ka vaid 5,1%.
    Euro on USA dollari järel maailmas tähtsuselt teine valuuta, mistõttu pole ükski suurriik tõenäoliselt väga huvitatud oma valuuta liigsest kallinemist euro vastu.
    Kõige eredam näide on Šveitsi Keskpank, mis fikseeris septembri alguses valuuta kallinemise pidurdamiseks euro vastu minimaalseks vahetuskursiks 1,20 franki. Otsuse tagajärjel devalveerus frank euro vastu minutidega umbes kümnendiku võrra.
    Šveitsi Keskpanga otsust on teravalt   kritiseerinud investeerimisguru Jim Rogers, kelle sõnul võib küll panga otsus hoida riiki konkurentsivõimelisena, kuid hävitaks traditsioonilise finantssektori. Kuid siiani on enam kui kolm kuud püsinud valuutapaar kitsas  1,20–1,25frangises koridoris.
    Teine ja veelgi mõjukam valuutaturule sekkuja on olnud Jaapani Keskpank. Alles 1. novembril korraldas keskpank üliolulise ekspordisektori konkurentsivõime toetamiseks järjekordse interventsiooni.
    Seekord tormas Jaapani Keskpank jeeni alla suruma ja USA dollarit ostma tasemel 75,5 jeeni, mis nõrgestas vahetuskursi 78–79 jeenini dollari kohta.  Jeeni odavnemine toimus automaatselt ka euro suhtes.
    Seitsetteistkümmet riiki hõlmavat valuutat on väga raske devalveerida, kuna siia liitu kuuluvad niivõrd erineva tausta, finantsdistsipliini ja rahanduspoliitikaga riigid. Nii peavadki paljud Kreeka jaoks parimaks lahenduseks valuutaliidust lahkumist, oma rahvusvaluuta kasutuselevõttu ja selle devalveerimist. Milleks pikendada agooniat, kui võib alustada puhtalt lehelt?
    Eesti ei peaks rahaliidu lagunemist kartma.
    2. detsembril ilmunud majandusajakiri The Economist toob probleemile välja ka veel teise lahenduskäigu. See seisneb selles, et raskustes euroriigid peaks tõstma võrreldes teiste euroriikidega tööviljakust ning hoidma samas oma inflatsiooni võrreldes teiste eurotsooni riikidega madala.
    Näiteks on majandusajakiri toonud Hiina jüaani, mis pole saanud otseselt dollari vastu tugevneda (valuutakorvi süsteemi tõttu), kuid mille elanikud on rikastunud just kiire inflatsiooni kaudu.
    Eesti põhihirm võiks olla pigem eurotsoonist üksi lahkulöömine või sattumine võimalikku uude rahaliitu nõrgimate eurotsooni riikidega. Seda varianti aga keeldub pea mõtlemast.
     
    Võrdlus
    Vaid jeen ja jüaan on euro suhtes märgatavalt tugevnenud 
    muutus 31.12.2010–12.12.2011, protsentidesJaapani jeen -5,1Hiina jüaan -4,5Läti latt -1,6Suurbritannia nael -1,5Norra kroon -1,3Šveitsi frank -1,2USA dollar -0,8Filipiinide peesu -0,8Hongkongi dollar -0,7Austraalia dollar -0,2Taani kroon -0,2Indoneesia ruupia -0,1Bulgaaria lev 0Leedu litt 0Singapuri dollar 0,3Uus-Meremaa dollar 0,5Rootsi kroon 1Horvaatia kuna 1,6Lõuna-Korea won 1,6Kanada dollar 1,9Rumeenia leu 2Tšehhi kroon 2,1Malaisia ringgit  2,4Vene rubla 2,5Tai baht 2,8Brasiilia reaal 8,5Ungari forint 9,8Mehhiko peeso 10,4Poola zlott 14,2India ruupia 17,2Türgi liir 19,3Lõuna-Aafrika rand 23,1
    Allikas: Euroopa Keskpank
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Reklaamimüügi TOPi võitja: olime valmis suuremaks kukkumiseks
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Äripäeva reklaamimüügi TOPi võitis Postimees Grupp, mille müügidirektori Taavi Lätti sõnul oldi eelmisel aastal valmis suuremaks kukkumiseks, kuna reklaamimüük sai koroonakriisist tugevalt pihta.
Fotod: varju hoidnud ERIALi niiditõmbajad astusid kohtu ette
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.
Kohe algab Hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud isikute kriminaalasjas esimene sisuline arutelu.