• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firmad koondavad vaikselt juba pikemat aega

    Eestis tegutsevad ettevõtted koondavad töötajaid suure käraga ning uksi sulgemata juba pikemat aega, sest nii loodavad nad püsida konkurentsis.

    2694 töötajaga Eesti Postis pole tänavu toimunud ühtki kollektiivset koondamist, kuigi tänavu on töötukassast saanud koondamishüvitist 118 inimest, tunnistas ettevõtte juhatuse esimees Ahti Kallaste. “Koondamised toimusid ettevõttes kogu 2011. aasta jooksul ning puudutasid peamiselt klienditeenindajaid, postitöötlejaid, kirjakandjaid ning koristajaid. Peamine põhjus on olnud sama mis ka eelnevatel aastatel – postitöö ümberkorraldamine ja töömahtude vähenemine,” selgitas Kallaste lisades, et Eesti Post vaatab pidevalt tööprotsesse ümber, automatiseerib ning optimeerib neid.
    Koondavad ka pangad.  SEB koondas vaikselt juba 60 töötajat, selgub töötukassa 2011. aasta koondamishüvitiste statistikast. Swedbankist, mille kavandatav massiline koondamine hiljuti veebiuudistes laineid lõid, on aasta algusest novembri lõpuni koondamisega sule sappa saanud vaid 18 inimest. Neile on koondamishüvitis töötukassast juba välja makstud.
    SEB personali ja koolituse divisjoni direktori asetäitja May-Liis Veinjärv selgitas koondamisi jaepanganduse üleminekuga seniselt maakondlikult juhtimissüsteemilt regioonipõhisele struktuurile.
    “Selle tulemusena jäi erinevaid otsustustasandeid vähemaks ja pangast lahkus mitmeid juhte. Muudatuse eesmärk oli soov tuua otsustustasand kliendile lähemale, mistõttu on regionaalsetel juhtidel suurem otsustusõigus kui senistel maakondlikel kontoritel,” kommenteeris Veinjärv.
    “Efektiivsuse suurendamine on toimunud ka teistes valdkondades ja suuremad muudatused on selle aastaga tehtud. Masskoondamisi plaanis pole. Nagu kõikidel ettevõtetel on ka meil lähiaastatel kulud ja tõhusus kõrgendatud tähelepanu all,” lisas Veinjärv.
    Pere ASi personalijuht Monika Jurs märkis, et 49 töötaja koondamine oli seotud Pärnu osakonna töö ümberkorraldamisega. Tellimused olid vähenenud ja nii Pärnu kui ka Tartu osakonnad töötasid n-ö pooles vinnas, mitte täiskoormusel. “Siis otsustasime tootmist efektiivsemaks muuta, investeerisime natuke Tartu tootmisse ja tõime kondiitritooted Tartusse üle. Pärnusse jäi alles vaid kama ja teiste pulbrite tootmine,” selgitas Jurs lisades, et koondati põhimõtteliselt pagareid, kuid nad kandsid natuke spetsiifilisemaid ametinimetusi.
    Täiustuv tehnoloogia vajab vähem inimkäsi. Elioni personaliteenuste grupijuht Merike Uusma nimetas 27 inimese koondamise põhjuseks eelkõige uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja ettevõttesisese töökorralduse efektiivsemaks muutmist. “Uued tehnoloogiad toovad endaga paratamatult kaasa mõningate töökohtade kadumise ja see on olnud ka peamine koondamiste põhjus. Elioni ja Microlinki ühinemise käigus tekkis samuti olukordi, kus mõned töökohad olid dubleeritud ja need koondati,” täpsustas Uusma.
    Kalev Chocolate Factory juht Kaido Kaare ütles, et maiustustetootja koondas tänavu 29 inimest tootmise efektiivsuse programmi tulemusena. “Koondasime inimesed järk-järgult, kõigil tasemetel, juhtidest liinitöölisteni välja,” selgitas Kaare. Praeguseks on Kalev ümberkorraldustega plaanitud efektiivsuse saavutanud ning koondamised seljataga.
    Taimi ja aiatarvikuid müüva ASi Ceres juhatuse esimees Enn Tampere selgitas 17 inimese koondamist tänavu kevadel 2010. aasta suure kahjumiga. “Juhatus ei näinud variante, kuidas tegevust kasumlikuks muuta. Meie põhiturg on Eesti ja nõudlus istikute järele vähenes. Lisaks hakkasid ehitusettevõtted ise haljastustöid tegema. Tõusis ka kasvuhoonete kütmiseks kasutatud gaasi hind,” loetles Tampere põhjusi, mis tootmise lõpetamiseni viisid.
    Kõigi töötajate koondamine ei tähenda siiski ettevõtte likvideerimist, täpsustas Tampere. “Sellisel suurel aktsiaseltsil ei olnud mõtet, tegevus käib aga edasi,” märkis ta. Kuna maa kuulub Ceres Kinnisvarale ja ka muu vara on endiselt olemas, kasutab Ceres nüüd Tampere sõnul istikute kasvatamiseks ja müügiks operaatorfirmasid.
     
    Taust
    Maksejõuetuid pole kuigi palju
    Tänavu 1. jaanuarist 30. novembrini on töötukassa maksnud koondamishüvitist 5524 inimesele. Koondajate hulgas on nii teenindusettevõtteid, tootjaid, ehitusfirmasid, haiglaid kui ka koolitajaid ning riigiasutusi.Osa koondajaid on praeguseks pankrotis, kuid tähelepanuväärne on, et sama aja jooksul on töötukassa maksejõuetushüvitist maksnud vaid 2377 inimesele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
WeWork jõudis teisel katsel New Yorgi börsile
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
NYSE börsil alustas täna kauplemist kontorirentija WeWork, mille kahe aasta tagune esimene katse aktsiaid noteerida lõppes fiaskoga.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Aasta auto finalistid: elektriautode paremik peab laetud lahingut, aga fossiilikad võivad üllatada
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.
Eesti aasta auto valimise lõppkuuikust leiab nii kaks kõva konkurenti eesrindlike elektri-pereautode seas kui ka odavaima uue auto. Võitja otsustavasse žüriisse kuulub teiste hulgas Äripäeva ajakirjanik.