Alar Tamming: kuld jätkab oma tõusu

Kaisa Gabral 15. detsember 2011, 13:19

Tavidi nõukogu esimehe Alar Tammingu hinnangul on kulla tõusutsükli 20-30% hinnalangused lahutamatud osad ja neid tuleb ette ka edaspidi, kuid kuld jätkab siiski oma tõusu.

“Selleks, et mõista kulla hinna kukkumist, tuleb eelkõige mõista kulla hinna tõusu põhjusi. Maailmas ostetakse kulda kahel põhjusel. Esiteks, inimesed, kes arvavad, et praeguses pangandussüsteem, kus raha hulk suureneb kogu maailmas enneolematu hooga ja sama hoogsalt suurenevad riikide võlgnevused, on vigane ja ees on ootamas suuremad vapustused, nemad ostavad füüsilist kulda, kullakangide ja kuldmüntidena reaalse raha eest, sest ei usalda pangandussüsteemi,” seletas Tamming kulla ostjate tagamaad.

 ja lisas: ”Teiseks on spekulandid, kes ostavad elektroonilist kulda, kusjuures teevad seda võimendusega ehk kasutades laenatud raha, mis on 10-50 korda suurem, kui nende enda rahapaigutus. Nemad ei lähtu makromajandusest, vaid püüavad kasu saada  selles varaklassis, kus toimuvad suuremad hinna liikumised, olgu selleks nafta, aktsiad või võlakirjad.”
 
Praegusel hetkel pole Tammingu sõnul pole kliendid hakanud rohkem kuldplaate ja -münte müüma, endiselt ostetakse tunduvalt rohkem kui müüakse, kuid muutunud on elektroonilise kullaga kauplemine. “Kuna aktsiaturud langevad võimendustega ehk laenamisega soetatud positsioonide korral, on vaja sisse maksta lisatagatisi ja kui raha ei jätku, suletakse oma aktsia- või kullapositsioone. See protsess ongi praegu käimas ja sellest on tingitud ka kulla hinna langus. Sellised 20-30% hinnalangused on tõusutsükli lahutamatud osad ja neid tuleb ette ka edaspidi,” seletab Tamming ja soovitab meenutada, et aastal 2008 oli kuld 1000 USD/oz ja langes sealt ca 30%, ka aastatel 1973-1980 kui kuld tõusis 35 dollarilt 850-le. Kuld tõusis sel ajal 2000% ja üle 20% kukkumisi oli sel ajal kümmekond korda ja kõik korrad teatati, et kulla tõusutsükkel on lõppenud.  “Meenutame, et tolle aja kulla hinnatõus lõppes siis, kui USA võttis ette majanduspoliitilised muudatused. Intress tõsteti 15% peale ja majanduses toimus korrastumine. Seda võtet praegusel ajal ei plaanitagi kasutada, sest sellise intressi korral oleksid nii eraisikud, ettevõtted, kui riigid maksejõuetud,” märkis ettevõtja.
 
Inflatsioon hävitab inimeste kogutud vara

Praegu on Tammingu hinnangul majanduses olukord täpselt sama, muutusi ei ole toimunud, seetõttu jätkuvad kõik protsessid endist viisi. “Kuld jätkab oma tõusu koos aeg-ajalt toimuvate 20-30% tagasilöökidega seni, kuni praeguses rahandus- ja pangandussüsteemis toimuvad põhimõttelised muutused. Eelkõige peavad riigid hakkama lähtuma põhimõttest, et sa ei saa rohkem kulutada, kui sulle laekub maksuraha, kõik täiendav kulutamine on peidetud maks, mille maksavad kinni maksumaksjad ja rääkida inflatsiooni kasulikkusest on mitte ainult ebaõige, vaid  lausa inimvaenulik,” seletas Tamming ja soovitas meenutada, et aastatel 1810-1910, mil inflatsiooni praktiliselt Euroopas polnud, sest raha oli kullastandardil, oli ka Euroopas kõige sõdadevaesem aeg.  Praegu seisab Tammingu sõnul igal juhul ees elatustaseme langus, kuid kahjuks tundub, et valitakse inflatsiooniline tee, mis hävitab inimeste kogutud vara.

“Hüperinflatsioonide ajalugu on hästi tihedalt seotud paberraha ehk katteta raha väljalaskmisega. Kõik katteta rahad on aga pikas perspektiivis muutunud väärtusetuks. Seni on arenenud lääneriigid suutnud hüperinflatsiooni vältida ja riigid, mis läbisid 20. sajandil hüperinflatsiooni, said sel ajal arveldada dollarites kui kindlas valuutas. Praegu seisab ees ajastu, kus kõik arenenud riigid sisenevad peaaegu üheaegselt inflatsioonilistesse stsenaariumitesse ja puudub turvaline arvestusühik. Kui see teadmine jõuab massidesse, mis juhtub tõenäoliselt peale pankade pankrotte, kui selgub, et hoiuste tagamise seadus midagi ei maksa, sest lihtsalt pole raha, on oodata kulla muutumist arveldusühikuks nagu Zimbabwes hüperinfatsiooni ajal,” seletas Tamming.

Seda, mis tuleb, on kullaettevõtja sõnul praegu veel vara prognoosida, sest poliitikute teod on paanikaseisundis ettearvamatud. Kulda investeerinutel pole Tammingu arvates aga vaja muretseda, sest midagi pole muutunud. “Ei tohi teha pikaajalisi järeldusi lühiajaliste protsesside põhjal, muidu oleme nagu pärismaalased, kes päikesevarjutuse ajal arvasid, et nüüd on päike igaveseks ära söödud,” märkis Tamming.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. December 2011, 18:33
Otsi:

Ava täpsem otsing