• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dividendid hinnatõusu vastu

    On väidetud, et riik kasutab Eesti Energiat n-ö maksukanalina, kust vajadusel raha kuludeks dividendidena välja võtta, tõstes samal ajal ka elektri hinda. Mis sorti ettevõttega on Eesti Energia näol tegemist? Kas klassikalise maksimaalsele kasumi teenimisele orienteerituga või ka tarbijate võimalustest lähtuva riigiettevõttega?

    Energiamonopoli plaan laenata 500 miljonit eurot ja teha suured dividendimaksed omanikule ehk riigile on praegusel, kodutarbijate jaoks ebakindlal ajal põhjendamatu.
    Nimelt statistikaameti värskete andmete põhjal on võrreldes aastatagusega elekter, soojusenergia ja küte kallinenud 8,6 protsenti ja samas on inimeste reaalpalk langenud viimased kolm aastat. Lähtuvalt eelnevast peab tõdema, et praegu on Eesti Energia näoga suunatud riigi kui omaniku, mitte tarbija poole.
    Kaudne maksutõus. Hoolimata sellest, et elektriarvel kajastuvad niigi riigimaksud (käibemaks, elektriaktsiis ja taastuvenergiatasu), mis moodustavad ligi 28 protsenti arvest, siis sisuliselt on praeguseks kujunenud olukord, kus elektri hinnatõusu kaudu toimub lisaks veel kodutarbijate kaudne maksustamine.
    Kui Eestis tõusis 2011. aastal elektri hind ligi 6 protsenti ja tõuseb samapalju ka 2012. aastal seoses vajadusega investeerida, siis kas poleks mõistlikum intressidega laenu võtmise asemel dividendimaksetena võetud raha investeerida Eesti Energiasse ja nii vähendada elektri hinnatõuse? Või alternatiivina vähendada taastuvenergiatasusid, mis on põhjendamatult kõrged ka konkurentsiameti arvates?
    Hiljutised hinnatõusud energeetikasektoris kinnitavad, et Eestis puudub tarbijatel õigustatud ootuse kaitse. Huvitava näitena võib tuua Ühendkuningriikide kodukulude poliitika, kus on deklareeritud, et kui kulutused elektrile ja küttele moodustavad leibkonna sissetulekust üle 10 protsendi, siis on tegemist n-ö küttevaestega (ingl k fuelpoverty). Aastal 2010 kulutas Eesti leibkond keskmiselt 19% eluasemele, millest omakorda ligi 8% moodustas elekter ja küte.
    Kasuks vastutsükliline poliitika. Arvestades viimase aasta elektri ja kaugkütte hinnatõusu, siis on meil suure tõenäosusega saareriigi definitsiooni järgi iga keskmine Eesti leibkond “küttevaene”. Selline numbriliselt määratletud poliitiline seisukoht aitaks seada ka meil kui riigil piirid energeetika hinnatõusudele ning Eesti Energia dividendimaksed ei tehtaks tulevikus ajal, kui Eesti kodutarbijate kulutused võrreldes sissetulekutega on Euroopas kõige kiiremini kasvavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.