Alandame toitlustuse makse

Praegu kehtib toitlustusteenuse maksusoodustus ühel või teisel kujul ELi 27 liikmesriigist 12s. Värskelt astuti säärane samm Rootsis, kus restoranides pakutava toidu käibemaksu alandati 25%-lt 12%-le.

Nii mõnigi poliitik on kahelnud EHRLi ettepaneku vajalikkuses. Üks minister on öelnud, et väljas söömine on luksus. Kuid restoranide kadumine ei ole löök vaid gurmaanidele, vaid mõjutab ka valdkonnas töötava 16 000 inimese toimetulekut. Tegelikult on Eestis edukaid restoraniärisid, mis arvestatavat kasumit suudavad teenida, vaid käputäis, needki pea kõik Tallinnas. Ülejäänud asulates rabavad restorani-pubiomanikud ellujäämise nimel ise mitme eest tööd teha, kuna nad ei saa piisavalt töötajaid lubada. Palgasurve on aga õhus.Praegu on kolmandik toitlustusettevõtetest negatiivse krediidireitinguga. Isegi heades asukohtades vahetuvad restoranipidajad sageli – pankrot ei küsi aadressi. Toitlustusettevõtted tegutsevad kahjumlikult, konkurents keskendub eelkõige hinnale ja kvaliteedi tõstmine on sellistes oludes väga raske.Muidugi võib öelda, et turg paneb ise asjad paika ning väetid ärgu toitlustusärisse üldse ronigugi. Kuid kas tõesti tahame, et kümne aasta pärast saaks Eesti toidukunsti nautida vaid Tallinnas ja Tartus, suvel ka Pärnus? Ning valikuks on vaid piprapihv ja Big Mac?Käibemaksumäära alandamine on oluline sektori ja ettevõtete käibe kasvuks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kuiv statistika näitab, et Soomes on eelmise aasta 1. juulist vähendatud toitlustusteenuse käibemaksumäär sektorit märkimisväärselt elavdanud – ettevõtete efektiivsus on kasvanud, sektori tööhõive paranenud ja tarbijale on toidu hind alanenud. Heaks näiteks on ka Prantsusmaa, kus toitlustussektori maksumäära alandati juba 2009. aastal, kuid kuhu ometi veel selsamal aastal jätsid turistid ligi 50 miljardit eurot maksutulu. Toitlustussektori hea käekäik on oluline kogu Eesti turismi kui majandusharu arenguks, sest see elavdaks sektorit.

Erisoodustusmaksu kaotamine lööks mitu kärbest ühe hoobiga. Esiteks tagaks toitlustusasutustele stabiilsed käibed ning teiseks, igapäevane soe lõunasöök parandaks oluliselt tööinimeste tervist. Ja kolmandaks – tööandjad saavad töötajaid motiveerida lõunate toetamisega, mis omakorda parandab tööviljakust.Mille arvel peaks väheneva käibemaksulaekumise katma? Vastus on lihtne – nimetatud maksumuudatus toob kaasa kogu sektori käibe ja efektiivsuse olulise kasvu, investeerimisjulguse, mitmeid uusi toitlustuskohti ja taastab ning loob hulgaliselt uusi töökohti. Kuna toitlustussektor ei nõua töö leidmiseks liiga pikka eelnevat koolitusaega, on muutuse efekt saavutatav kiiresti.