• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Demokraatia taandarengu projekt ühendas parteid

    Kaks nädalat on avalikkust kummitanud riigikokku üleantud erakonnaseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab erakondadel luua demokraatia arendamise sihtasutusi ja saada selleks maksumaksja rahastust.

    Äripäeva hinnangul on sisult tegu demokraatia küünilise taandarendamisega, kusjuures selles ühisprojektis osalevad kõik neli riigikogus esindatud parteid – Reformierakond, IRL, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. Kõik neli on kas kõnekalt või vaikimisi nõustunud poliitikute räpase  900 000eurose jõulupreemiaga iseendale. Seejuures on erakonnad rullinud üle nii kava kritiseerinud Eesti arvamusliidrite kahurväest kui ka laiemalt avalikust arvamusest.
    Ebademokraatlik kava. Et tegu pole kordagi olnud sisult demokraatia arendamisprojektiga, viitab ainuüksi teguviis, kuidas veel enne seaduse vastuvõtmist oli võrdsetes osades erakondadele jaotatav raha peidetud Reformierakondlase Urmas Paeti juhitud välisministeeriumi reale. Erakonnad oleksid pidanud andma avalikkusele teada oma ideest ja kuulama ära nii poolt kui ka vastuargumendid. Selle asemel üritati vaikselt otsus ära teha nii, et selle avalikustamisel oleks rong juba läinud. See näitab, et erakondadel puuduvad argumendid oma idee toetuseks ja et nad kardavad avalikkust ja inimesi, kes on neid Toompeale valinud. See ei ole demokraatlik, avatud ega läbipaistev.
    Reformierakonna halliks kardinaliks peetud Rain Rosimannuse idee näoks ja kõneisikuks lükati kogenud ning soliidne endine Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, kes pidi kõik kahtlusepilved hajutama, kuid demokraatia arengu õnneks jäi sellest väheks. Näib, et poliitikuna alles kollanokk Maruste lasi end poliittehnoloogidel lihtsalt ära kasutada.
    Kuid kiigakem edasi. Esiteks – erakonnad saavad juba riigieelarvest raha ja summa pole väikene. Näiteks eelmisel aastal said erakonnad 5,39 miljonit eurot. Seega kasvaks erakondade rahastamine plaani teostumisel automaatselt kuuendiku võrra. Teiseks, kui soov oleks tõesti arendada demokraatiat, siis milleks luua partei nabanööriga seotud uusi sihtasutusi või ümber korraldada seni erakondade juures tegutsenuid, kui vastavad vabaühendused on juba olemas? Demokraatia arendamise eesmärgil tuleks vabaühendustel lasta vastava toetuse saamiseks ausal, läbipaistval ja avatud konkursil kandideerida, mitte suunata otse parteisõdurite ametikohtade loomiseks.
    Argumendina on ka välja toodud, et selline süsteem toimib mitmes demokraatlikus riigis. Kuid sel juhul pigistavad parteide püsirahastuse suurendamise pooldajad silma kinni, et Euroopas on selline erandlik süsteem ainult Saksamaal ja seda pigem ajaloolistel, natsismist väljumisega seotud põhjustel. Räägitud on ka auvõla tasumisest demokraatia arendamisel läänest saadud abi eest. Ilmselt unustades, et riigieelarvest juba toetatakse demokraatia arendamist, näiteks välisministeeriumi projektidega Ukrainas ja Gruusias.
    Taandareng. Kui sama küünilist liini jätkata, ei imestaks, kui erakonnad teevad peagi ettepaneku siduda parteide rahastamine SKT või keskmise palgaga, sarnaselt kaitsekulude või riigikogu liikme palgaga. Erakondade jätkuvat irdumist ühiskonnast ilmestab ka tahk, et kui lasteaedadele, koolidele, politseinikele, päästjatele ja paljudele teistele raha ei jätku, siis parteidele ehk iseendale ikka. Ja jälle.
    Eile avaldatud uuringu järgi langes Eesti maailma riikide demokraatia pingereas koha võrra, 34. kohale, ja seda nõrgema hinde tõttu valitsuse tööle. Nelja partei jõulude eel algatatud demokraatia taandarendamise ühisprojekt lisab langusele süüdimatult hoogu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.