Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EKSPORT. Lemeks: valmistame ette plaane B ja C

    Eesti suurima erakapitalil põhineva metsatööstusettevõtte Lemeks ASi juht ja üks omanikest Jüri Külvik ütleb, et praegu on kõige olulisem olla valmis kiireteks muutusteks ja seetõttu valmistavad nad järgmiseks aastaks ette erinevaid stsenaariume. Lemeks on üks suuremaid kohalikul kapitalil põhinevaid eksportööre. Möödunud reedel Äripäevas ilmunud eksportööride TOP 100s oli Lemeks 32. kohal.

    Intervjuu Jüri Külvikuga.
    Kirjutasite 2010. aasta aruandes, et see oli eksportivale ettevõttele hea aasta, kuid peab arvestama, et nii see kindlasti ei jää. Ütlesite ka, et ette on näha kulude tõusu ja soovite saavutada kasumlikkust efektiivsuse tõstmise kaudu. Kas see on õnnestunud? 2011. aasta on kujunenud samuti heaks aastaks. Valmistusime kehvemaks olukorraks, kui see reaalsuses kujunes. Mõnedki kulud, nagu tooraine- ja tööjõukulud, on suurenenud. Samas oleme tervikuna parandanud efektiivsust ja mõnedes positsioonides oleme saanud ka eksporditurgudel hindasid paremaks.
    Palmako (Lemeksi tütarettevõte, toodab puitmaju – toim) jaoks on 2011. aasta osutunud tagasihoidlikumaks kui oodatud. Teisel poolaastal on olnud eksporditurgudel märgata olulist nõudluse vähenemist. Ootasime kerget mahtude kasvu, reaalsus on olnud teistsugune.
    Mida algavalt aastalt ootate? 2012. aasta tuleb 2010. ja 2011. aastast erinev, eriti eksportivale ettevõttele. Kõik sihtturud ei lähe kehvemaks ühel ajal ja samapalju. Ennekõike paneme rõhku kiirele muutumisvõimekusele, kui midagi olulist peaks toimuma. Seega, valmistame ette plaane B ja C. Samas on Euroopa sihtturgudel partnerid optimistlikumad kui me ise.
    Plaanite tootmist laiendada või muid investeeringuid teha? Viime lõpuni alustatud investeeringud. Tegeleme mõne teise projekti projekteerimise, planeerimisega. Investeeringutega stardime siis, kui on pisut rohkem selgust makrokeskkonnas.
    Kui palju võiks muutuda töötajate arv? Töötajate arvu ei plaani vähendada ega suurendada. Keskkond on praegu nii kiiresti muutuv, et ei julge prognoose teha. Palgad võivad tõusta, aga samas proportsioonis tööviljakuse tõusuga.
    Millised muutujad teie valdkonnas praegu enim tegevust mõjutavad? Suurimad muutujad on toorainehinnad, toodete müügihinnad ja riskid. Samuti olukord, kus me ei pruugi saada müükidele krediidikindlustust, millega suurenevad riskid problemaatilistest piirkondadest raha kättesaamisega. See omakorda võib tekitada olukorra, kus müügikäive väheneb.
    Kuidas toimub teie valdkonnas uute klientide leidmine? Näiteks messidel. Samas peame andma paremaid tooteid odavama hinnaga ja pikema maksetähtajaga kui meie konkurendid. Uute klientide leidmine on teinekord väga pikk protsess, milleks võib kuluda aastaid. Väga olulised on tuntus ja hea renomee.
    Klientuur on stabiilselt kasvanud. Toimub pidev töö kliendibaasi laiendamise suunas.
    Kuidas masu üle elasite?2009. aasta aruandes kirjutasite, et kõigepealt kukkus paberipuidu ja siis ümarpalgi müük. See on loomulik, et hind toorainetel ja toodetel kõigub. Keerukam oli see, et mõni krediteerija hakkas kiirelt raha kokku korjama ja Eestist välja viima. Mitte ainult kinnisvara-, vaid ka hea ekspordivõimekusega tootmisettevõtetelt.
    Kuidas hoidusite buumi ajal üle investeerimisest? Eks me mõnes positsioonis investeerisime ka üle, samas mitte sedavõrd, et põhitegevused oleks teisejärguliseks jäänud.
    Millised on eksportööride suurimad probleemid Eestis? Võiksime sihtturgudele veidi lähemal asuda. Suurimatel konkurentidel Soomel, Rootsil on tihti parem ja tihedam ühendus sihtturgudega. Näiteks Poola konkurentidel hinnaeelis asukoha tõttu.
    Olete väheseid Eesti kapitalil suurfirmasid. Kui palju on teil pea 20 tegevusaasta jooksul kosjas käidud? Eks aeg-ajalt ikka käiakse. Samas meil on piisavalt noor ja motiveeritud meeskond, et veel paljugi korda saata.
    Kiusatust ei teki seniks, kuni pole mõistnud täielikult tekkivat olukorda heas ja halvas, mis saabuks pärast ettevõtte müüki.
     
    Mis on mis
    AS Lemeks
    Asutatud: 1993Asukoht: TartuOmanikud: Jüri Külvik (72,4%), Enn Külvik (20%)Tegevusala: metsavarumine (82,58%), muude puidutöötlemissaaduste – hakkepuit, puitvill jms – tootmineTöötajaid 2010: 484 ehk 10% enam kui aasta varem
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.