Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtted õppisid toetusi küsima ja koostööd tegema

    Valgamaa selle aasta ettevõtlusuuringust selgus, et võrreldes 2007. aastaga on alla kümne töötajaga ettevõtete arv Valgamaal suurenenud.

    Kui varem oli selliseid ettevõtteid 81%, siis praegu on neid 91%. Võib järeldada, et buumi ajal olid ettevõtted suuremad ja kriisi ajal on vähendatud töötajate arvu. Hea on, et on kohanetud uue majandusolukorraga ja pigem on vähendatud töötajate arvu kui lõpetatud tegevus.
    Suurenenud on nii toetust taotlenud kui ka toetust saanud ettevõtete hulk. Rasked ajad sundisid ettevõtteid otsima raha seni kasutamata allikatest ning samas muutusid toetused eriti oluliseks just kriisi ajal. Toetuste taotlemise võimalus on alati olnud, kuid nende kättesaamine nõuab vilumust ja kogemust. Uuringust ei selgu, kui palju ettevõtteid just tänu toetustele rasked ajad üle elasid, kuid oletada võib, et see oli vajalik lisaaeg ettevõtte jaoks kriisi ületamiseks. Teisalt kui ettevõtted jäävadki toetuste peale lootma ka tulevikus, võib see saada ohtlikuks ja ettevõte muutub sõltuvaks toetustest.
    Sellega haakub ka ettevõtete suurenenud huvi alustada uuel tegevusalal. Praegusi trende silmas pidades saab täheldada, et oluliselt on vähenenud huvi kaubanduse valdkonna vastu, samas on suurenenud ettevõtete arv, kes tegelevad põllumajandusega. See on pöördumine vähem riskantsete valdkondade juurde, sest kas on kriis või mitte, süüa inimesed vajavad. Tulevikku silmas pidades oleks oluline, et lisaks tooraine tootmisele suudetakse neid ka kohapeal väärindada. Statistika näitab, et tooraine toodetakse põllumajanduses Lõuna-Eestis, kuid lisaväärtus sellele antakse Põhja-Eestis.
    Uuring tõi veel välja, et ettevõtete soov koostööd teha on suurenenud ja ootused omavalitsuselt abi saada vähenenud. See on positiivne, sest eestlased loomult ei taha koostööd teha, mida on kinnitanud teised uuringud. Kuid kriis on õpetanud meid rohkem üksteist toetama ja ühiselt plaane tegema. Hea näide on taluturu käivitamine Lõunakeskuses. Paljudel väiketootjatel on raske saada suurte kaubanduskettide võrgustikku ja põhjuseks on peamiselt võimekus täita suuri lepinguid. Ühistegevuslik alge on igati positiivne ja näitab, et pole löödud käega, vaid on hakatud otsima uusi võimalusi oma toodete turustamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Uus ärikogukond ReStaffy aitab ettevõtetel kiirelt ja kvaliteetselt erinevaid teenuseid müüa ja sisse osta
Idufirma ReStaffy lõi rahvusvahelisel platvormi, kus ettevõtted saavad tasuta kuulutada, milliseid teenuseid või tööülesandeid soovivad nad teistelt firmadelt sisse osta (ingl keeles outsoursing) ja milliseid teistele hoopis müüa.
Idufirma ReStaffy lõi rahvusvahelisel platvormi, kus ettevõtted saavad tasuta kuulutada, milliseid teenuseid või tööülesandeid soovivad nad teistelt firmadelt sisse osta (ingl keeles outsoursing) ja milliseid teistele hoopis müüa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.