KUIDAS edukalt riigile töid teha?

Riigi Kinnisvara ASi õigus- ja hankeosakonna juhataja Merle Salmistu rääkis Äripäeva seminaril “Kuidas olla edukas riigihankel?”, et esmatähtis on garanteerida enda kvalifitseerumine pakkujana. Kui see tingimus täidetud pole, ei hakka keegi sinu pakkumust vaatamagi.

Nii Salmistu kui ka mitmeid riigihangeteteemalisi koolitusi korraldanud Outsourcing Partner OÜ juhatuse liige Jarlo Dorbek rõhutasid, et oluline on kohe pärast hankedokumentide väljavõtmist nendega tutvuda ja pakkumuse esitamiseks ettevalmistusi teha. Salmistu rääkis, et pärast hanke väljakuulutamist ei saabu dokumentide või seal esitatud tingimuste kohta ühtegi küsimust ning kui pool pakkumuse esitamise tähtajast on möödas, tulevad esimesed küsimused kvalifitseerimistingimuste kohta ning suhteliselt tähtaja täitumise eel kõige olulisemad küsimused, millele jõuab vastata alles pärast seda, kui pakkumuse tähtaeg on möödas.

Hankijale lisateabe esitamisest ei tasu keelduda. Raidla Leijns & Norcous partner ja advokaat Arne Ots rõhutas, et nii hankija kui ka pakkuja võivad mõlemad teineteiselt lisateavet küsida. “Praktikas on probleemiks see, et hankija kipub küsima ulatuslikumat infot, kui hankedokumendid ja seadused ette näevad. Pakkujal tasub teada, et kui ta leiab, et hankija nõue teatud teabe esitamiseks ei ole õiguspärane, ning ta keeldub info või lisaselgituse jagamisest, siis vastupidise olukorra ilmsikstulekul võib see kaasa tuua hankemenetlusest kõrvale jäämise.”

Ots rõhutas, et endale tasub selgeks teha, millisel juhul on lubatud hankemenetluses läbi rääkida ja millisel juhul mitte. “Hind ise võib olla läbirääkimiste objektiks, aga hinna üle läbirääkimine ei toimu eraldi ega puhtalt hinna üle.” Seaduse mõte tundub Otsa sõnul olevat see, et hind võib muutuda siis, kui selle toob kaasa mingi sisuline täpsustamine. “Lihtsalt hinna allalöömise üle ei saa läbi rääkida,” kinnitas ta.

Enamik vaidlustusi üksikutes sektorites. Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Marko Mehilane märkis, et möödunud aastal vaidlustati ligi 5 protsenti hangetest, mida võib pidada ettevõtjate õiguste kaitse seisukohast päris heaks tulemuseks.

Teisalt leiab Mehilane, et vaidlustusi võiks enamgi olla. “Kui me analüüsime selle numbri koostist, siis näeme, et see koosneb väga üksikutest sektoritest, nagu ehitusettevõtjad, ravimisektor, IT- sektor ja viimasel ajal mingil määral ka jäätmefirmad. On näha, et vaidlustuskomisjonis nõuab oma õigusi üsna piiratud arv ettevõtjaid,” selgitas ta ja lisas, et 2010. aastal 285 vaidlustusest 80 tuli vaid viielt erinevalt ettevõttelt.

Vahel jagab hankija vale nõu

Juhtum nr 1. Seaduse järgi tuleb selgituse küsimisel teavitada sellest kõiki pakkujaid. Selgitus ja hankedokumendid peavad olema kooskõlas.Ühelt hankijalt paluti selgitust hanke aluseks oleva seadme kohta ehk milline seade vastab hankedokumentidele. Saadud selgitus oli aga selline, mis piiras erinevate seadmete liike. Hankedokumendist sellist piirangut ei nähtunud. Pakkuja vaidlustas hankedokumendi, kuna see ei ole tema arvates seadusega kooskõlas. Komisjon jättis vaidlustuse arutamata põhjusel, et lähtuda tuleb hankedokumendist, mitte selgitusest, ja hankedokument on seadusega kooskõlas. Hankijad peavad siinkohal vaatama, et nende selgitused oleks kooskõlas hankedokumentidega.

Juhtum nr 2. Hankija hankis teenust Eesti erinevates piirkondades esitamiseks. Pakkumisi tuli palju, mõni lubas teenust mitmes Eesti paigas pakkuda. Hankija kutsus pakkujad kokku ja soovitas neil omavahel kaubale saada, kes millises piirkonnas teenust osutab. Pakkujad korraldasid oma koosoleku, kus leppisid kokku, kes mis piirkonnale pakkumise teeb. Hankija pöördus aga konkurentsiametisse ja ütles, et arutatakse kartellilepet, kriminaalasi läks käima.Kaasuse moraal – pakkujad peavad ise seadust tundma ja teadma, mis on lubatud ja mis mitte, sõltumata sellest, millise ettepaneku teeb hankija.

 

Kuidas kaitsta oma huve riigihankel?

Kirjalikud taotlused hankijale, et muuta ära näiteks ebamõistlik kvalifikatsioonitingimus – seda tuleks teha esimese asjana. Kui hankija lähipäevil ei vasta, on see meede end ammendanud. Liigu järgmise juurde.Vaidlustuse esitamine riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO). See on kõige tugevam võimalus. VAKO otsuse alusel saab pöörduda kohtusse, enne mitte.Pöördumine riikliku järelevalve – rahandusministeeriumi – poole.

 

Ka kiirus loeb

nõuanded riigihaknel osalejale1. Ole kiire – teatud dokumentide kättesaamine võtab aega. Kui sa ei reageeri kohe, jääb pakkumuse koostamiseks vähe aega.

2. Tööta hankedokumendid kohe läbi – vaata, kas on ebakõlasid. Kui tingimused on ebamõistlikud, ära karda häält teha.

3. pöördu Probleemide ja küsimustega esmalt hankija poole – esimese asjana ei ole mõtet minna vaidlustuskomisjoni. Säästate nii enda kui ka hankija aega.

4. anna väga selge info selle kohta, mida pakud – ära ütle, et pakud nõuetele vastavat teenust või toodet, see on liiga üldsõnaline.

5. proovi läbi mängida hinnale lisanduvad hindamiskriteeriumid – arvuta välja erinevad hinnavõimalused. Mõtle, milline on sinu tarneaeg, garantii ja milline neist toob koos hinnaga parima lahenduse.

6. Ole kursis varasemate riigihangetega – varasemate hangete hinnad, protokollid annavad tänuväärset infot.

7. Arenda oma lugemisoskust – igal hankel osaleb keegi, kes pole hankedokumente piisavalt põhjalikult lugenud ja seetõttu jäävad tal mõned dokumendid puudu. NB! Hankija ei saa dokumente juurde küsida ning seetõttu võib sinu pakkumus hankest kõrvale jääda.

8. Pakenda oma pakkumus korrektselt ja mõtle, kellele, kuhu ja kuidas selle saadad. Ära usalda pimesi kolmandaid osapooli, nt kullerfirmad. Kui pakkumus ei ole õigeks ajaks kohale jõudnud, jäetakse see kõrvale.

9. Pakkuja hind loeb alles siis, kui kõik muud pakkumuse esitamise eeldused on täidetud.