Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maanteeameti endine tippjuht mõisteti kartelliasjas õigeks
Harju maakohus mõistis Põhja regionaalse maanteeameti endise direktori Erkki Mikenbergi, riigile kuuluva Teede Tehnokeskuse projektijuhi Tiit Kaalu ning ettevõtted Teede Tehnokeskus ja Roneco konkurentsi kahjustavate kuritegude süüdistuses õigeks.
Kohtu põhjendusel ei ole kaitsepolitsei jälitusprotokoll kohtus tõendina kasutatav, kuna Erkki Mikenbergi telefonikõnet ei kuulatud pealt mitte kriminaalasja raames, vaid teabehanke käigus. Kuivõrd jälitustegevus riivab inimeste põhiõigust, siis saavad vastavalt jälitustegevuse seadusele pealtkuulamiseks loa anda üksnes eeluurimiskohtunikud, selgitas kohus.
Riigiprokurör Laura Feldmanis rääkis esimesel kohtuistungil süüdistust ette lugedes, et Roneco ja Teede Tehnokeskus leppisid omavahel kokku hinnas, millega tehti pakkumused Põhja regionaalse maanteeameti korraldatud hankel "Harju ja Rapla maakonna riigimaanteede seisukorra inventeerimine, arendus- ja analüüsitööd 2010. aastal". Lihtmenetlusega hanke võitis siis Roneco.Prokuröri sõnul tuli turujagamise idee tollaselt Põhja regionaalse maanteeameti direktorilt Mikenbergilt.
Süüdistus: esitati kordamööda madalam hind
Süüdistuse teise episoodi järgi leppisid Teede Tehnokeskus ja Roneco 2010. aasta algul kokku, et üks esitab madalama hinnaga pakkumuse Lääne regionaalse maanteeameti ning teine Ida regionaalse maanteeameti teede defektide inventeerimise hankel.
Feldmanise kinnitusel näitasid jälitustegevusega saadud tõendid, et Teede Tehnokeskuse projektijuht Tiit Kaal ning Roneco praeguseks manalateele läinud omanik Veiko Nõlvak leppisid kokku hanke hindades ja turu jagamises.
Kohus leidis, et Kaal ei olnud Teede Tehnokeskuse juhtiv töötaja ja pädev esindaja ning ka prokuröri esitatud tõenditest ei ilmnenud, et ta oleks oma tööülesannetest lähtuvalt saanud ettevõtte juhtimisotsuseid vastu võtta.
Kohtuotsuse järgi peab riik hüvitama Teede Tehnokeskuse õigusabikuludest 5600 eurot ning 1878 eurot Ronenko õigusabikuludest.