Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hääl: Keemiatööstus sobib Alexelaga hästi

    Poolest Kiviõli Keemiatööstuse ostust teatanud Alexela Energia suuromanik Heiti Hääl leiab, et põlevkiviõli tootev ettevõte sobib Alexela gruppi suurepäraselt.

    Tegelikult tunnistas Hääl juba mõni aeg tagasi Äripäevale, et on ettevõtte vastu huvi tundnud. Nüüd märgib ta lisaks, et Eesti riigile oleks mõistlik väärtustada just põlevkivist saaduste tootmist, mitte seda ahju ajada.  
    Peab Teid kõigepealt tehingu puhul vist õnnitlema?
    See paistab hiljem, kas selle nimi on õnnitlus või kaastunne.
    Miks te ainult poole ostsite?
    Rohkem ei olnud hetkel saadaval.
    Miks see ettevõte üldse huvitav on?
    See ettevõte on sellepärast huvitav, et vähe on Eestis sellist ekspordile suunatavat tootmist, mille tooraine pärineb kohapealt. Teiseks langeb see väga tihedalt kokku sellega, mis on Alexela grupi põhitegevus – kütuste jaemüük, kütuste transiit. Me tegelikult arvame, et me teame sellest ärist suhteliselt palju. Vaba turu üldine võti on ju kaup võimalikult hästi müüdud saada. Seetõttu ma arvan, et see sobis, ja see on ka põhjus, miks me sinna läksime.
    Selle kohapealse toorainega on Keemiatööstus olnud meedias tähelepanud all – lihtsamalt öeldes on risk, et toorainet tulevikus ei ole? (Keemiatööstus vaidleb eraomanikega põlevkivi kaevandamisõiguse üle alal, millele tööstusele väljastati kaevandamisluba – toim)
    Kiviõli Keemiatööstusel on praegu kehtiv kaevandamisluba olemas. Jah, osa üle sellest kaevandamisloa alast käivad vaidlused, aga selle üle otsustab kohus. Seda ei saa mina kuidagi ennustada. Samas ei ole see kaevandusala sugugi viimane põlevkivivaru, mis Eestis on. Isiklikult arvan ma, et pikas perspektiivis on Eesti riigil mõistlik soodustada põlevkiviõli tootmist, mitte põlevkivi ahjus kütmist, sest sedapidi vääristatakse meie peaaegu ainsat loodusvara oluliselt rohkem. Seetõttu ma arvan, et ajades oma asja rahulikult ja mõistlikult, ei tohiks see otsa saada.
    Tulevikku vaatavalt – pigem põlevkivikütused?
    Jah, aga arengust on veel vara rääkida. Me ei ole praegu veel osanikuks saanud. Täna läheb ühinemisavaldus ka konkurentsiametisse, kes peab selleks oma loa andma. Tulevikuteemadest ma enne rääkida ei tahaks.
    Kui kaua läbirääkimised käisid?
    Kolm aastat.
    Mis küsimused laual olid põhiliselt?
    Igasugused. Eks sama tooraine olemasolu on olnud sügavamaid teemasid. Ka keskkonnariskid.
    Hinna üle ka vaidlesite ikka?
    Jah, see on täitsa normaalne. Hind on alati müüjale liiga odav ja ostjale liiga kallis.
    Hinna olete jätnud konfidentsiaalseks. Kunagi oli selle ettevõtte soovitud hinnaks kuskil 3 miljardit krooni (192 miljonit eurot)...
    Ei-ei-ei. Jääme ikka reaalsuse piiresse.
    Ikka vähem? Poolteist oleks poole eest.
    Ei-ei. Ikka väga palju vähem. Aga ma arvan, et hind on õiglane. Ettevõte vajab investeeringuid ja ma loodan, et me suudame nende tegemisel abiks olla.
    Milliseid investeeringuid vaja on?
    Esimese tegevusaasta investeeringud on peaasjalikult suunatud keskkonnasäästu parandamisele ja nende investeeringute maht on umbes suurusjärgus viis miljonit eurot. Tootmise arendamine tuleb juba peale seda. Kõigepealt tuleb luua selleks eeldus.
    Taustaks
    OÜ Kiviõli Keemiatööstus
    Omanik (enne poole ettevõtte müüki): OÜ Kiviõli Keemiatööstuse Varad (omanikud Toomas Tamm ja Raivo Tamm)Põlevkivitööstusettevõte. Ettevõte toodab ka soojus- ja elektrienergiat. 2010. aasta netokäive oli ligi 23,4 miljonit eurot (365,6 miljonit krooni) ning kasum ligi 7,1 miljonit eurot (110,5 miljonit krooni).
    AS Alexela Energia
    Omanik: OÜ Boromir (suurim omanik Heiti Hääl, väiksemateks Ain Kuusik, Juhan-Lauri Parmas, Marika Vaarmari)Alexela Energiale kuuluvad osalused AS-is Alexela Oil (kütuse jaemüük) ja AS-is Reola Gaas (vedelgaasi ladustamine ja eksport). Alexela Energia omanikeringi kuuluvad ettevõtjad kavandavad Paldiskisse LNG terminali.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
ÜROs küpseb plasti globaalselt piirav lepe, naftatööstus on tagajalgadel
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
ÜRO koguneb otsustavale kõnelusele plastreostuse ja plasti tootmise piiramiseks, kuid naftakeemia suurfirmad võitlevad vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Tartu ülikooli teadlased kaasasid pool miljonit vähiravi arendamiseks
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Tartu ülikooli teadlaste asutatud vähiravi tehnoloogiafirma Vectiopep sai erainvestoritelt ning ülikoolilt 450 000 eurot.
Financial Times analüüsib: kuidas Balti riigid Venemaa pärast köiel käivad
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.
Baltimaades kasvab hirm, et Putin võib tahta NATOt provokatsioonide või koguni otsese rünnakuga proovile panna.