Võlakriis tuuseldas Tallinna börsi

Eurotsooniga liitumise kraesse hinnalangust kindlasti ajada ei saa. Kui väga ebalikviidne Riia börs kõrvale jätta, siis on näiteks Vilniuse börsil langenud aktsiahinnad sel aastal enam kui veerandi võrra ning Rootsis jääb keskmine hinnalangus Tallinna börsi kanti.

Kui vaadata kuivalt statistilisi numbreid, võiks öelda, et Eesti-suguse ekspordimahu ja majanduskasvu taustal ei saa loogiliselt aktsiate hinnad langeda. Ning ka börsifirmade käibe- ja kasumikasvud on vastanud aasta jooksul pigem analüütikute ootustele, kui mitte pole neid isegi ületanud. Paraku on aga riikide võlakirjakriis teinud oma töö ja Euroopa majanduspoliitika, kriisikohtumised ja sõnavõtud on mõjutanud aktsiahindu Kasahstanist Tallinnani.

Mulle tundub, et niisugust aktsiahindade ühes taktis hingamist pole maailmas veel enne olnud.

Hoolimata kõigest on Tallinna börsil siiski kaks erandlikku aktsiat, mis suudavad tõenäoliselt aasta plusspoolel lõpetada.

Esimesena toon välja viimaste aastate Tallinna börsi vaieldamatu komeedi Silvano FG. Valgevenes ja Lätis naistepesu tootva firma üheksa kuu käive on võrreldes aastatagusega kosunud 19% ning “tänu” Valgevene rubla tugevale devalveerimisele suudeti kasum koguni kolmekordistada.

Ehkki Silvanol on praegusest seisust praktiliselt võimatu paremaks minna, on investorid sellega ka arvestanud, mida näitavad ülimadalale surutud suhtarvud.Silvanot võib pidada Tallinna börsi 2011. aasta parimaks dividendimaksjaks. Koos omanikutulu ja kaheetapilise aktsiakapitali vähendamisega maksab Silvano sel aastal välja 0,33 eurot aktsia kohta, mis annab väärtpaberile suurepärase 10protsendilise dividenditootluse.

Silvano edulugu on seda imelisem, et alles kahe ja poole aasta eest kaubeldi aktsiaga jupp aega 0,2–0,3 euro tasemel.

Teine vastuvoolu ujuja oli Tallinna börsil puidutöötlusfirma Viisnurk. Viisnurga  väärtpaberit on alates mai lõpust toetanud Püssi kiudplaadivabriku ost. Pankrotivara oksjonilt soetatud firma alles hakkab tuure sisse võtma ning annab olulisema panuse Viisnurga käibesse alles aasta viimases kvartalis.

Väikese boonuse said investorid Viisnurgalt aga juba kolmandas kvartalis. Kui aastaid on kohalikud börsifirmad pidanud oma bilansse puhastama ja varasid järjepanu korstnasse kirjutama, siis soodushinnaga soetatud Püssi kiudplaadivabriku väärtus hinnati bilansis üles 4 miljonilt 6,64 miljoni eurole.

Arvestades Püssi võimalikku panust Viisnurga tulemustesse, võib seda ostutehingut pidada ka 2011. aasta olulisimaks börsifirma investeeringuks. Viisnurk sai aasta jooksul hakkama veel sellise pretsedendiga, et tühistas aktsionäridele dividendimakse, kuid maksis sügisel omanikele raha siiski välja aktsiakapitali vähendamise teel.

Kuna sissemakstud aktsiakapitali vähendamise pealt ei tule tulumaksu maksta, valis dividendide maksmise asemel sel aastal aktsiakapitali vähendamise võimaluse lisaks Silvanole ja Viisnurgale ka Olympic EG.

Seda võib pidada eurole ülemineku väikeseks boonuseks, mille tulemusena alanes aktsiate minimaalne nominaalväärtus 10 kroonilt (0,64 eurolt) 0,1 eurole.Võib arvata, et kui poleks Euroopa võlakirjakriisi, oleksid sel aastal olnud tõusjate nimistus veel nii märkimisväärselt kasumit parandanud Tallinna Kaubamaja, Olympic EG kui ka Tallink Grupi aktsia. Paraku lõpetasid eelpool nimetatud aktsiad välistegurite tõttu aasta 20–25protsendise langusega.

Kõige raskemalt on sel aastal läinud Baltikal. Baltika väärtusest on aastaga lõigatud maha kaks kolmandikku. Raskustes rõivakaubandusfirmal tuli investoritelt taas raha juurde küsida. See ei pruugi aga jääda veel viimaseks aktsiaemissiooniks, kuna Swedbanki paari nädala taguse aktsiaanalüüsi andmeil peaks suvel kaasatud 3 miljonit eurot otsas olema. Samas pole firma veel jõudnud kasumlikkuks muutuda. Kuna kehva turuolukorra tõttu ei lisandunud sel aastal Tallinna börsile ühtegi firmat, oli Baltika samas ainuke börsifirma, mis uut kapitali kaasas.

Ega paremini pole läinud Arco Varalgi. Viimase nelja aasta jooksul on kinnisvaraarendaja suutnud kasumiga lõpetada vaid ühe kvartali. Sellise trendi jätkumisel võib ka Arco Vara investoritelt raha juurde paluda.

Üllatavalt nõrgaks võib pidada veel Merko Ehitust ja Nordeconi, mis kriisiajal sõlmitud ebasoodsate lepingute tõttu on pidanud osaliselt tegema tööd lihtsalt töö tegemise rõõmust või halvemal juhul hoopis ise raha peale maksma.

Autor: Raivo Sormunen, Anne Oja