• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro tulevik väga tume

    Aastalõpu arengud rahaturgudel on veenvalt näidanud, et euroala probleemid üha teravnevad ning ees ootab väga raske ja võib-olla ka otsustav jaanuar, leiab valuutaturul kauplemise teenuseid osutav Forex.ee.

    Eilsel oksjonil jäi Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlus vaid napilt alla 7 protsendi, mida peetakse jätkusuutlikkuse piiriks. Kuigi novembris toimunud oksjonil oli tootlus lausa 7,56 protsenti, ei ole suurt kergendust põhjust tunda.
    „Praegu ongi Itaalia võlakirjade tootlus kujunenud peamiseks mõõdikuks euroala väljavaadete kohta,“ kommenteeris Forex.ee konsultant Indrek Lindsalu. „Ja paraku näitab see mõõdik jätkuvalt halba. Oluliselt alla 7 protsendi taset on suudetud seda hoida vaid neil päevil, mil Euroopa Keskpank (EKP) on ise ostma asunud. Ükski muu argument, ka Itaalia valitsuse 30 miljardi euro suurune kärpekava, pole turgude silmis vähimatki respekti pälvinud.“
    Möödunud nädalal väljastas EKP pankadele 489 miljardit eurot kolmeaastast madala intressiga (1%) laenu, millest Barclays panga hinnangul läks 296 miljardit varasemate laenukohustuste katteks ja 193 miljardit oli n-ö uus raha. Paraku ei täitunud lootus, et pangad kasutavad vähemalt osa sellest summast võlakirjade ostuks, mis oleks suurendanud nõudlust ja viinud intressid alla.
    „Mis juhtus, oli see, et pangad panid sisuliselt kogu laenatud raha hoopiski tagasi Euroopa Keskpanga deposiiti,“ sõnas Lindsalu. „See näitab, et neil puudub vähimgi usaldus nii riikide kui ka üksteise suhtes. Raha ei asutud kasutama laenude kaudu uue raha teenimiseks, vaid see pandi hoopiski mustadeks päevadeks sisuliselt sukasäärde.“
    Järgmised Itaalia ja Hispaania võlakirjaoksjonid toimuvad juba jaanuari teisel nädalal ning kui tootlused püsivad ka siis praegustel tasemetel, võib kriis olla pöördumatu ja seada kahtluse alla euroala püsimise tema praegusel kujul.
    „Itaalial on järgmisel aastal vaja tagasi maksta rohkem kui 300 miljardit eurot laene,“ lausus Lindsalu. „Kui Itaalia suudab jätkuvalt oma kohustusi katta ja vabalt turult enamvähem mõistlikel tingimustel uusi laene saada, võib kogu euroala kriis leeveneda. Kui mitte, on asi väga hapu.“
    Lindsalu juhtis tähelepanu sellele, et Saksamaa kantsleri Angela Merkeli majandusnõunik Beatrice Weder di Mauro ütles eile ajalehes Bild avaldatud intervjuus, et euroala lagunemine ei ole sugugi välistatud.
    „Tegemist oli seni tabuteemaga,“ rõhutas Lindsalu. „Kui sellega nüüd nii kõrgel tasemel avalikult välja tullakse, ei ole kindlasti tegemist juhusega. Olukorras, kus pole suudetud välja käia ühtegi meedet ega lahendust, mis turge rahustaks, tuleb paratamatult valmis olla kõige halvemaks. Uus Euroopa tippkohtumine leiab aset alles 30. jaanuaril, aga siis võib olla juba hilja.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Portaalides käib kinnisvara soodusmüük. "Agressiivne hinnatõus on möödas." Müüjate turust on saamas ostjate turg.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Kinnisvaraportaalides on korterid saanud külge soodsamad hinnasildid ja müüki paisatakse järjest rohkem kinnisvara, kuid eksperdid suhtuvad sellesse stoilise rahuga.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
S&P 500 aktsiaindeks jätkas langust uue tänavuse põhjani
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
USA aktsiaturud alustasid nädalat languse ja S&P 500 indeksi uue tänavuse põhjaga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Raadiohommikus: Kas kallis energia röövib teatrite ja majutusasutuste kliendid?
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.
Samal ajal kui meelelahutus- ja majutusasutused otsivad lahendusi järsult kerkinud energiakulude katteks, ähvardab kiire hinnatõus viia neilt kliendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.