Alternatiiv fondidele

Oluline on omada eelteadmisi börsidel toimuvast, olla distsiplineeritud ja loomulikult on vaja ka natukene õnne. Kel on teadmisi iseseisvalt tegutsemiseks vähem, võib oma sääste investeerides võtta eeskujuks Äripäeva loodud pikaajalise investori Toomase.

Kuigi Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, on tema käsutuses reaalne raha. Kümme aastat tagasi otsustas Äripäev eraldada miljon krooni eesmärgiga see summa 30 aastaga börsidel investeerides kasvatada 30 miljoni kroonini. Investeerimisportfelli haldavad Äripäeva börsitoimetajad.  30 aastat kestva ajakirjandusliku eksperimendi edust või ebaedust on võimalik saada osa kõigil lugejatel. Investor Toomase otsused on avalikud ning kõik Äripäeva lugejad saavad neid ka enda investeeringute tegemisel arvestada. Esimesed kümme aastat on näidanud, et kui võrrelda näiteks pensionifondidega, on investor Toomas suutnud oma vara paremini kasvatada. Kümne aastaga on Toomase portfell kasvanud miljonilt kroonilt 2 857 004 kroonile ehk 182 603 eurole.

Pool aastat pärast Toomase projekti algust alustasid II pensionisamba fondid, seega võib neid eakaaslasteks lugeda. 10aastase tegevuse ajal on investor Toomas kaheksal aastal suutnud investeerida edukamalt võrreldes Eesti pensionifondidega.

Kehvemini läks investor Toomasel eelmisel ja 2007. aastal, kui Toomase investeerimisportfell jäi pensionifondide keskmisele tootlusele alla. Näiteks kui 2011. aastal langes teise samba pensionifondide väärtuse muutust kajastav EPI-indeks 4,54 protsenti, siis Toomase portfell kukkus 10,29 protsenti.

Pensionifondidel on investor Toomasest keerulisem tegutseda. Pensionipõlveks koguneb inimestel küll pikaajaline raha sambasse, kuid fondijuhtide seisukohast on see liikuv raha, kuna pensionifonde saab vahetada. Investor Toomast aga raha väljavool ei ähvarda. Erinevalt pensionifondidest ei investeeri Toomas üldjuhul fondiosakutesse, eelistades ise investeerimisobjekte valida. Seega on Toomase valikus reeglina aktsiad, hoiused ja raha.