Börsielektri hind kukkus väiketarbija hinnast allapoole

Detsembri lõpus suurenes Eesti elektriturul oluliselt nende tundide arv, kus elektrienergia ostutehingud ületasid müügitehinguid ning Eesti muutus läbi Estlink 1 siia liikuvat elektrit importivaks süsteemiks, teatas Elering. Põhjamaade elektribörsil liigub elekter alati kõrgema hinnaga piirkonna suunas, milleks antud juhul oli Eesti.

Kokkuvõttes tõi see meie hinnapiirkonnas kaasa aastatagusega võrreldes oluliselt madalama hinna, mis jäi samale tasemele ning kohati isegi madalamaks ka reguleeritud elektrihinnast. Näiteks 26. detsembrist 3. jaanuarini oli Nord Pool Spoti (NPS) Eesti hinnapiirkonna päeva keskmine hind vahemikus 20–34 eurot megavatt-tunni kohta. Aasta tagasi oli elektrihind Eesti hinnapiirkonnas samal ajal keskmiselt 52,4 eurot megavatt-tunni kohta.

Tegureid, mis tingisid Põhjamaades energia oluliselt madalama hinna, oli mitmeid. Näiteks pakuti Norras toodetud odavat hüdroenergiat ja ilmastikuolud võimaldasid ka tuuleenergia tootmist suurendada. Samuti saab põhjustena välja tuua detsembri tavapärasest kõrgema õhutemperatuuri ja ka pühadeaegse tarbimise vähenemise.

Hinnanäidetena võiks Põhjamaadest välja tuua ka Taani piirkonna, kus jõulupühade aegsel kahel varahommikusel tunnil oli hinnaks -10 eurot MWh eest. NPS päev ette turul Elbas tehtud tehingute madalaimaks hinnaks kujunes aga koguni -150 eurot/MWh. Miinusmärgiga hind viitab sellele, et kui elektri edasimüüja ostis börsilt energiat, siis selle eest ei maksa mitte tarbija, vaid müüja maksab miinushinnaga näidatud tasu tarbijale.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et avatud elektriturg ei tähenda alati elektrienergia kallimat hinda. „Kui hetkel tuleb Eestis reguleeritud hinnaga turul maksta ligi 30 eurot/MWh eest, siis avatud turg, kus hind kujuneb vastavalt nõudlust ja pakkumist mõjutavatele teguritele, loob võimaluse osta elektrienergiat ka oluliselt soodsama hinnaga,“ lisas Veskimägi.