EHITUS. Vigane ehitis tekib kõikide osapoolte süül

Millised on kõige rängemad vead, mida ehitiste puhul tehakse? Neid on põhiliselt kolme liiki. Tüüpiliselt on sellised olukorrad, kus üleüldse ei tehta ehitusprojekti või projekteeritakse liiga üldiselt. Suhteliselt harva juhtub, et projekt ise on vigane. Pigem jäetakse projekteerimata lahendused, mida tegelikult peaks projekteerima. See viib tihti vigadeni ehitamisel ja kui on nõrk omanikujärelevalve, siis lastakse need puudused läbi.

Teiseks esineb projektist möödaehitamist. Samuti on juhtumeid, kus ehitajad näiteks muudavad projektis ette nähtud lahendusi ja jätavad need projekteerijaga kooskõlastamata.

Kolmas suurem eksimus on see, kui kasutatakse nõuetele mittevastavaid ehitustooteid või kasutatakse neid ehitustooteid vales kohas ja valesti.

Miks jäetakse ehitusprojektid tegemata? Sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Esiteks puudulik arusaam seadusest või kehtivatest nõuetest. kui tellija ei telli vajalikku ehitusprojekti või ta ei tea, et peaks tellima. Projekteerija teeb oma töö vastavalt tellimusele ning omanik ei teagi, et mõni osa jäeti projekteerimata. Samuti võib põhjuseks olla kiirustamine või projekteeritud lahenduste ümbertegemine ehitamise käigus ja vahendite kokkuhoid.

Kas regulatsioonid peaksid olema täpsemad? Küsimus ei ole regulatsioonide täpsuses. Ei usu, et kõiki ette tulevaid juhtumeid saaks seaduse ja määruse tasandil reguleerida. Eriti kuna tehnoloogia areneb ning ehitusvõtted muutuvad. Nõuded on õigusaktides olemas ja kui normide sisu ja eesmärk on piisavalt selgelt toodud, siis sellest peaks piisama. Tehnilised normid tulenevad standarditest, tootja juhistest ja muudest allikatest. Pigem esineb probleeme nende ülesleidmises ja kasutamise oskuses.

Kes neid vigu peamiselt teevad? Meie järelevalve on eelkõige objektipõhine Seda põhjusel, et just ehitamise käigus ja ehitamise tulemusena erinevad riskid realiseeruvad või mitte. Sahtlis olev puudulik projekt ei ole iseenesest ohtlik. Ei saa öelda, et mõni ehitamisega seotud osapool teeks keskmiselt rohkem vigu  kui teine. Näiteks kui pole nõuetekohast projekti, siis reeglina ka ehitatakse nõuetele mittevastavalt ja kui omanikujärelevalve laseb selle läbi, siis on risk realiseerunud juba kolmes etapis. Kuna eksimused kanduvad tihti ühest ehitamise etapist teise, siis tüüpilised olukorrad on need, kus on kogu ahelas probleeme, samas on ka juhte, kus neid ei ole üldse.

Milliste objektidel kõige enam rikkumisi täheldate? Teeme ehitusvaldkonnas suurusjärgus 500 järelevalvemenetlust aastas. Selge see, et ohutuse tagab, kui kõik ehitamise osapooled peavad oma kohustustest kinni, omanik sealhulgas, ja nõuavad oma vastutuse piires seda ka teistelt.

Ma ei saa TJA järelevalvekogemuse põhjal väita, et rikkumisi on rohkem mingite kindlatüübiliste objektide hulgas. Seda eelkõige põhjusel, et TJA ehitusjärelevalve on riskipõhine ega kata kogu ehitiste skaalat ühetaoliselt. Valime kontrollimiseks  potentsiaalselt kõige suurema riskiga objektid, sest riik ei saa käia igal ehitusplatsil vaatamas, kuidas müüri laotakse. Eesmärk on oma riskianalüüsis leida üles ja keskenduda keerulisematele objektidele, kus vigade tagajärg võib olla märksa tõsisem. Loomulikult kontrollime kõiki laekunud kaebusi ja signaale võimalikest rikkumistest.

Kas saab väita, et buumi ajal esines rohkem vigu ja nüüd tehakse korralikumalt tööd? Võib ka nii öelda. Esiteks nüüd ehitatakse vähem, maht on väiksem ning kui vähem ehitatakse, siis on osapooltel ka rohkem aega teha korralikult.

Ka riiklik järelevalve saab sellisel juhul katta suuremat osa ehitustegevusest kui muidu.

Teine teema on see, et kui projekteerimisel-ehitamisel esines puudujääke, siis need reeglina ilmnevad pikema aja jooksul, mitte järgmisel päeval. Buumiaegsete ehitiste nõrka kvaliteeti näeme veel aastaid.

Kindlasti on mõju ka sellel, et projekteerimis-ehitusalane regulatsioon, ehitustooted ning ehitustehnoloogia areneb kogu aeg. Lisaks on kõik osapooled regulatsiooni mõistmises ja tõlgendamises ka targemad, kui olid mõni aeg tagasi.

Milliseid tagajärgi vead kaasa toovad? Halvimal juhul ohtliku ehitise, mis võib olla ohtlik kasutajate või möödakäijate elule ja tervisele. Siiski otseselt ohtlikke ehitisi tehakse vähe. Reeglina toovad projekteerimis- ja ehitusvead kaasa mingisuguseid kvalitatiivseid probleeme ehitise omanikule, kasutajatele või teatud juhtudel ka ühiskonnale laiemalt. Hilisemal omanikul võib tekkida raskusi ehitise tagantjärele seadustamisel, see omakorda mõjutab hoone kindlustamist ja võõrandamist.

Milliseid tagajärgi toob vigane ehitis kaasa projekteerijale, ehitajale, omanikujärelevalvele? Ohtliku ehitise ehitamine on karistusseadustikus nimetatud koosseis, mis toob potentsiaalselt kaasa kriminaalkaristuse.

Koosseisu võib kohaldada nii projekteerijale, ehitajale, omanikujärelevalvele kui ka omanikule. Kriminaalkaristuse kohaldamine on suhteliselt ebatavaline.

Väärteoasju reguleerib ehitusseadustik omaniku kohustuste rikkumise kaudu. Arvatavasti oleks mõistlik väärteokoosseisu ehitusseadustikus laiendada ja töö selles suunas ka käib.

Kas ajaloost on tuua näiteid, kus maja reaalselt kokku kukub? On purunenud hoonete konstruktsioone, mis on läbimõtlemata või liiga väikese koormusvaruga lahendatud. Nagu näiteks lumekoormuse all kokku vajunud või tugeva tuulega ära lennanud katused. Tavapäraselt ühest veast ei piisa, peab olema palju olulisi vigu. Kui projekteerija teeb olulisi vigu, siis pädev ehitaja reeglina on võimeline need ära tundma ja neid saab korrigeerida.

Kui osapooled on pädevad ja teevad oma tööd normaalselt, siis on nad võimelised korrigeerima teiste ebatäpsusi ja lõpplahendustes neid probleeme pole.

Kas siis Solarise puhul tegid kõik osapooled vigu? Solarise puhul tehti TJA hinnangul vigu nii projekteerimise, ehitamise kui ka omanikujärelevalve käigus. Kohtuvaidluste tulemusel jäi kehtima meie seisukoht, et teatud kohtades jäeti tegemata ehitusprojekt. Olemasolevast eskiisprojektist ehitati erinevalt ja kasutati teatud ehitustooteid valesti. Hea ehitustava eeldab konservatiivset lähenemist ning ohutu ehitamise huvides on unikaalsete või tehniliselt keeruliste konstruktsioonide puhul ehitusprojekti koostamine nõutav ka siis, kui õigusaktid ja standardid seda otsesõnu ei käsitle.

Kui palju esineb ehitaja ja omanikujärelevalve või omaniku ja omanikujärelevalve kokkumängu? Kokkumäng ehitamisel on võimalik, aga ulatust Eesti ehitussektoris on raske hinnata, sest asjaosalistel on huvi seda varjata ning keeruline avastada. Kui osapooled on võtnud eesmärgiks ignoreerida kehtivaid nõudeid ehitamise odavuse, ajakulu vms huvides, on selline tegevus ehitamise ja ehitise hilisema ekspluatatsiooni kontekstis ebamõistlik ja potentsiaalselt ohtlik.

Selles kontekstis ilmnenud juhtumitega tegeleme. Kunagi pole võimalik, et järelevalve käiks ehitamise osapoolte töökvaliteeti massiliselt üle kontrollimas või seda kuidagi garanteerimas. Järelevalve eesmärk on, et ehitamise erinevates etappides osalejatel on vajalikud oskused, nad tunnevad reegleid ja teevad kõik vajalikud tegevused. See loob eeldused, et valminud ehitis on ohutu.

Kui palju probleeme tuleb sellest, et ehitusel on tööjõu kvalifikatsioon madal? Pole alust väita, et meil Eestis oleks ehitajate, projekteerijate või ükskõik milliste muude spetsialistide õpetamine kehval tasemel. Pigem võib tekkida probleeme, kus kõrgemat kvalifikatsiooni või kogemusi eeldaval kohal kasutatakse madalamat kvalifikatsiooni või kvalifikatsioonita inimest selleks, et hoida kulusid kokku või et vajalikul tasemel inimest ei ole saada.

 

 

Mis on mis

Ehitusprojekti reguleerib seadus

Ehitusprojekt – ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Peab olema koostatud mahus, mis võimaldab hinnata ehitisele õigusaktides esitatud nõuete täitmist.Ehitusprojekti sisu ja mõiste esitab juriidiliselt ehitusseadus.Ehitusprojekti olemasolu on oluline ka hilisemal ekspluateerimisel ja hooldusel, mil saab projekti abil ülevaate ehitise tehnilisest lahendusest ja selle põhjal teha hooldus-, remondi- ja renoveerimisplaane, samuti ehitise parendus- ja laiendusplaane.

Allikas: Riigi Teataja, Äripäev