Dow’ koerad ja põnev jaanuar

Aegade hämarusest eksisteerib investeerimisstrateegia, mida nimetatakse Dow’ koerteks (või peksupoisteks). Detsembri lõpu seisuga leitakse Dow Jonesi tööstuskeskmise 30 ettevõtte aktsia seast kümme suurema dividenditootlusega aktsiat, mida jaanuari alguses võrdse osakaaluga ostetakse ning hoitakse kuni aasta lõpuni, et siis korrata sama protseduuri, müües ära aktsiad, mis ei mahu kümne suurema dividenditootlusega aktsia sekka. Seda strateegiat on selgitatud loogika alusel, et kõrge dividenditootlus näitab ärapõlatud aktsiaid, mis ei ole aktsiaturu soosikute seas. Jään selles suhtes äärmiselt skeptiliseks – võtame kas või veel hiljuti börsil olnud Eesti Telekomi aktsia. Mille poolest oli see ärapõlatud? Pigem oli tegu massiivse rahamasinaga, kus ettevõtte suuromanik ei lasknud raha investeerida, vaid eelistas dividendide väljavõtmist. Lisaks on kaitsvamad sektorid, mis genereerivad kõvasti vaba rahavoogu, mida arendustegevuseks või ülevõtmisteks ei kulutata ning mis makstakse dividendidena välja. Panin veidi hilja ehk teisipäevaste sulgemishindade alusel leitud dividenditootluste alusel kokku selle aasta Dow’ koerad. Aktsaigraafikuid vaadates on raske täheldada nende ebasoosingus olekut.

Teine populaarne jaanuariga seotud investeerimisstrateegiaks on nn jaanuariefekti ärakasutamine. Ammusest ajast on täheldatud tendentsi, mille kohaselt kipub aktsiaturg tõusma aasta viimase börsipäeva ja jaanuari esimese nädala ajal. Täit kindlust ei ole, miks see kordub, kuid seda on enim seostatud maksukoormuse vähendamiseks aasta lõpus ette võetava kahjumis olevate aktsiate müügiga, mis ostetakse kohe uue aasta alguses tagasi. Võimalik, et tegemist on isetekkiva protsessiga – kuna paljud ootavad selle esinemist, kasutatakse seda ära, eeldades, et teised investorid tulevad nagunii aktsiaid tagasi ostma ning siis selles ootuses ostetaksegi aktsiaid.

Investeerimisalaste uudiskirjade jälgimise, üldistamise ja hindamisega tegelev Mark Hulbert hoiatas MarketWatchis investoreid, et need sellest efektist liiga pöördesse ei läheks. Ta ütles, et alati on ohtlik vähe teada. Kuigi see efekt on väga tuntud, ei mäleta investorid algset analüüsi, millel see põhineb ning rõõmuga kasutatakse seda ikka kogu turu peal.

Sageli piirduvad väikeinvestorid oma tehingutes suurte ja tuntud nimedega ehk suure turuväärtusega ettevõtete aktsiatesse investeerimisega. Paraku on just täpselt need seda sorti aktsiad, mida praktiliselt üldse ei mõjuta USAs jaanuariefekt. Need aktsiad on suurte institutsionaalsete investorite käes, kellel puudub vajadus tekitada tuludeklaratsiooni täitmiseks tulude kõrvale realiseeritud kahjumit aktsiatest. Seevastu väikese turuväärtusega ettevõtete omanikeringis on institutsionaalsed investorid võrreldes suurettevõtetega alaesindatud, kuna neid peetakse riskantsemateks (raskem analüüsiga katta, aktsiad on vähelikviidsed), mistõttu see on väikeinvestorite ja spekulantide pärusmaa. Seega tasub seda kasutada väikese turuväärtusega ettevõtete aktsiate peal.

Strateegia toimib väikeettevõtete aktsiatega. Chicago Ülikooli rahandusprofessori Eugene Fama ja Dartmouthi rahandusprofessori Ken Frenchi andmetel on väga jaanuariefekti erinevus, olenevat ettevõtete suurusest, väga suur. Väga tugevalt esineb efekt väikseima turuväärtusega detsiili esindajate puhul, kuid suure turuväärtusega ettevõtete puhul ei täheldatud mingisugust erilist mõju aktsiate tootlusele. Suurima turuväärtusega ettevõtete aktsiatele on jaanuar alles paremuselt kuuendal kohal aastas, kuid väikseima turuväärtusega ettevõtete aktsiatele oli jaanaur ülekaalukalt parim börsikuu. Professorid vaatasid USA aktsiaid alates 1926. aastast. Väikseima turuväärtusega aktsiad on ajalooliselt tootnud jaanuaris 7,9 protsenti, võrreldes ülejäänud 11 kuu keskmise 0,9 protsendiga.

Jaanuari tootlus on investoritele nagu seapõrna pealt ennustamine. Omaette teema on see, et ühel või teisel põhjusel omistavad investorid USAs jaanuarile ebaloomulikult palju tähtsust, luues seose, et kui jaanuaris aktsiaturg tõuseb, on sageli (ja mitte alati!) kogu aasta aktsiaturul positiivne. Vaatasin huvi tõttu, kuidas on meil aktsiaturg Talse indeksi näol toiminud. Üheksast korrast, kui aktsiaturg jaanuaris tõusis, lõpetas seitsmel korral börs ka aasta tõusuga. Kui aktsiaturg langes jaanuaris (kuuel korral), lõppes ka aasta vaid kahel korral langusega. Ehk pigem võiks öelda, et kui meil jaanuaris aktsiaturg langeb, ei maksa veel arvata, et aasta lõpeb samuti langusega. Peaks vist manitsema, et ükski strateegia ei garanteeri pidevat edu – mõnel aastal need toimivad, mõnel mitte.