LOGISTIKA. Kasvuaasta rahuldas

“Eelmisele aastale võib anda kokkuvõttes täiesti rahuldava hinde, ei olnud väga kiiret tõusu ega ka langust. Selline üsnagi rahulik ja mõõduka kasvuga periood oli see 2011. aasta, mis taastas normaalse töörütmi pärast suurt langust 2008–2009 ja kiiret taastumist 2010,” võttis ACE Logistics Group ASi juhatuse esimees Andres Matkur eelmise aasta kokku.

Matkur märkis, et eelmine aasta tõi kaasa rahunemise rahvusvaheliste vedude nõudluses ja teisel poolaastal juba ka ohumärgid nõudluse vähenemise kohta.

Kasv jääb väiksemaks. “2012. aastal näeme võrreldes 2011. aastaga tõenäoliselt väiksemaid kasvunumbreid, kui üldse, samuti madalamat kasumlikkust seoses sisendkulude jätkuva kasvuga (kütus, tööjõud),” sõnas Matkur. Ta on siiski sedavõrd optimistlik, et viimase suurema kriisiga võrreldavat mahtude vähenemist ei näe ja tulemused tulevad kokkuvõttes eelmise aastaga sarnased või siis ehk siiski paranevad veidi.

“Eksportveod on viimasel kahel aastal olnud kõikide veoliikide osas väga kiires kasvus, samal ajal kui importveod on olnud kas mõõdukas kasvus või isegi languses,” selgitas Matkur.

Ta lisas, et Eesti majanduses toimunud ümber-struktureerimine on avaldanud väga otsest mõju nende tegevusele ja fookusele. “Raskused on meil seotud siseriikliku logistikateenusega, kus paistab, et kasumlikult tegutsemiseks tuleb suuta kivist vett välja pigistada,” märkis Matkur.

Eesti Posti logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeele sõnul võib eelmist aastat pidada igati kordaläinuks. Postiettevõttele on tema sõnul oluline areneda ja kasvada paki- ja logistikateenuste valdkonnas, kuna traditsiooniline postiäri ehk kirjasaatmine kahaneb.

Arumeele sõnul avaldab 2012. aastal logistikateenuste hinna kujunemisele mõju kütuse hinna muutumine, seda just eelkõige nende teenuseosutajate puhul, kellel kütuse lisatasu muutuvväärtusena teenuste hinnale lisandub.

Kulude planeerimisel on Eesti Post Arumeele sõnul endiselt väga konservatiivne ja ettevaatlik. “Oleme arvestanud, et kütuse hind võib veelgi tõusta. Kuna teenuste hindade korrigeerimine seoses sisendkulude kasvuga ei ole lihtne, siis tuleb aasta jooksul leida täiendavaid kokkuhoiukohti, et hoida kasumlikkust,” sõnas Arumeel.

Tallinna Lennujaam purustas kõigi aegade rekordi. “Purustasime eelmisel aastal kõik rekordid: parim päev, parim aasta ja parim kuu, parim nädal. Tallinna Lennujaam oli Euroopas kõige kiiremini kasvav lennujaam, kasvades aastas 38%. Kui te arvate, et sellele peaks veel andma mingit hinnangut, siis ma arvan, et ei ole vaja anda, sest kõik saavad isegi aru, et nurisemiseks ei ole põhjust,” kommenteeris Tallina Lennujaam ASi juhatuse liige ja turundusjuht Erik Sakkov.

Ta lisas, et rekorditerohkest aastast hoolimata ei kavatse lennujaam loorberitele puhkama jääda, vaid üritab täpselt samasuguse hooga edasi rabeleda.

“Eesti kitsaskoht ei ole vahepeal mitte kuhugi kadunud. Eesti on endiselt väga väikese elanike arvuga riik. Meie väike turg ei ole sama atraktiivne kui teised suured turud,” nimetas Sakkov. Ta lisas, et kuna meil ei ole 10 miljonit inimest, siis neid lennufirmasid, kes tahaksid Tallinna lennata, ei ole väga palju.

Sakkov lisas, et lisaks turu väiksusele on probleemiks ka Tallinna õhuvärav ise. “Lennujaam peab väga hoolikalt jälgima, et me kiire kasvu tingimustes arengule jalgu ei jääks – et meie sabad oleksid mõistliku pikkusega, et meie teenindus oleks alati väga hea kvaliteediga, et me oleksime kogu aeg näoga oma klientide poole ning teeksime seda, mida meie kliendid ootavad,” tõi Sakkov näiteid ohukohtadest.

Vedajate liit: tõus pöördub seisakuks

Rahvusvaheline Maanteevedude Liit (IRU) ennustab, et pärast tagasihoidlikku tõusu möödunud aastal toimub Euroopa Liidu ja OECD maades tänavu transpordisektori mahtude kasvu aeglustumine, mis jõuab seisakuni.IRU maanteetranspordi indikatorid näitavad, et 58 ELi ja OECD riigis väheneb märgatavalt uute sõidukite registreerimine ja kaubavedude maht. IRU arendusjuht Jens Hügel märkis, et 2010. ja 2011. aastal edestasid BRIC riigid (Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) 7,7% kaubavedude kasvuga OECD riike neli korda. See trend jätkub tema kinnitusel ka 2012. aastal.2012. aasta ennustus näitab, et OECD ja ELi transpordimahtude kasvud aeglustuvad aasta esimeses pooles 0,9% ja 0,8% ning kasv seiskub täielikult kolmandas ja neljandas kvartalis.Uute sõidukite registreerimine kasvab OECD ja ELi riikides vastavalt 0,9% ja 0,7% ja jääb soiku aasta teises pooles.

 

 

Mis on mis

Eesti logistika 2011 arvudes

Raudteel veeti mullu üle 30 mln tonni kaupa ehk 5 mln tonni planeeritust enam. Suurimat kasvu näitasid konteineriveod, põlevkivi ja keemikaubad.Tallinna Sadamat läbis rekord­arv reisijaid – 8,48 mln ehk 7% enam kui aasta varem. Kaubamahuks kujunes 36,5 mln tonni ehk 0,5% võrra vähem kui aasta varem. Vähenemine tuli puistlasti kahanemisest veerandi võrra, teised lastiliigid kasvasid.Tallinna Lennujaama läbis 1,9 mln reisijat ehk 100 000 plaanitust enam. Tegemist on kõigi aegade rekordiga. Lennukaupa käideldi 18 400 tonni ehk 54% enam kui aasta varem.

Allikas: Statistikaamet, AMTEL, Äripäev

 

 

Kommentaar

Kutsume Eestisse rohkem huvilisi

Andres Valgerist, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatajaLogistikasektorile oli lõppenud aasta tegude- ja sündmusterohke. Logistikaklaster tutvustas mitmel pool maailmas meie logistilise asukoha eeliseid ning majanduskliimat. Korraldasime õppereise, osalesime logistikakonverentsidel ja -messidel ning olime Tallinnas toimuva rahvusvahelise transiidikonverentsi Transestonia 2011 kaaskorraldajad.Logistikaklastri partnerid investeerisid infrastruktuuri parandamiseks – Sillamäe sadam avas veokite piiriäärse parkla ja Eesti Raudtee avas aasta suurima infrastruktuuriobjektina Koidula piirijaama.Väga oluliseks peame ka klastri kahe uue arendusprojekti – Transatlantic Horsehoe ja Soome investorite programmi – algatamist.Klastri loomisega käima lükatud logistikaettevõtete koostöö sai lõpuks hoos sisse ja seda kroonis Aasta Logistikateo peaauhind, mille võitsid Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam ja CF&S Estonia pööringu väljatöötamise projektiga. Tänu edukale tööle eelmisel aastal on tänavu oodata kuni 20 000 pööringuturisti.Võrreldes eelmiste aastatega ei korralda me tänavu nii palju õppereise kaugematesse paikadesse, vaid püüame rohkem kutsuda huvilisi meile Eestisse, et neile siin meie logistilise asukoha eeliseid ja kogu sektori võimalusi kohapeal tutvustada.

Kesklaoga võib iga 10. euro kokku hoida

Tarmo Tael, DPD Eesti juhatajaKindlasti oleme sellel aastal ettevaatlikud ja jälgime turgu tähelepanelikult. Eesti ettevõtted, kellel on igas Balti riigis eraldi ladu, võiksid arvutada läbi Baltimaade kesklao ja jaotuslogistika lahenduse ja seda senisest jõulisemalt kaaluda.Seeläbi ka 10–15% logistikakulu optimeerimine võib tõsta varade tootlikkust 20–40% võrra.Teiseks tasuks ettevõtetel toimetada väga kiired kullersaadetised kohale lennukulleriga ning kiired saadetised maismaa kulleriteenusega. Näiteks saadetise saatmine lennukulleriga võib maksta isegi viis-kuus korda enam kui maismaa kullerfirmaga.