Silvia Kruusmaa • 9. jaanuar 2012 kell 11:56

Riigikogusse jõuab kullapettusi tõkestav eelnõu

Riigikogu rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata riigikogu täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seadus eelnõu, mille üks eesmärke on tõkestada kulla tehingutega seotud käibemaksupettusi.

Eelnõu on riigikogu täiskogus 18. jaanuaril. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

„See eelnõu on osa  nende meetmete paketist, millega me soovime käibemaksupettusi vähendada. Mäletatavasti võttis riigikogu eelmine koosseis 2011. aasta kevadel vastu seadusemuudatused, mille eesmärk oli piirata kütusemüügiga seotud käibemaksupettusi ja vältida libafirmade tegutsemist kütuseturul. Täna on kütusemüügi ja ka metallijäätmetega seotud käibemaksupetturid liikunud kullaärisse, mistõttu tuleb ka siin reegleid muuta,“ ütles rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.

Eelnõuga nähakse kulla käibega seotud maksupettuste vältimiseks ette pöördmaksustamise erikord, nii nagu see on metallijäätmete ja kinnisasjade käibe puhul, mida puudutav regulatsioon jõustus 2011. aastal.  Rahandusministeeriumi kinnitusel on kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus alates 2010. aasta II poolaastast hüppeliselt kasvanud. Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, mistõttu on petturid liikunud kullaturule. Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela nn viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Pöördmaksustamise rakendamisel väheneb rahandusministeeriumi hinnangul kullaga tehtavate pettuste maht ligikaudu 6,8 miljoni euro võrra aastas.

Rahanduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata riigikogu täiskokku esimesele lugemisele ka valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus, mis muuhulgas võimaldab ka tööandjal luua oma pensionifonde. Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja.

 

 

Hetkel kuum