Halonenilt võib ohjad üle võtta Niinistö

Täna algavad Soomes presidendi eelvalimised, millele järgneb 22. jaanuaril valimiste esimene voor. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50% häältest, lähevad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati 5. veebruaril toimuvasse teise valimisvooru.

“Siiani pole kellelgi õnnestunud presidendiks saada esimeses voorus, kuid seekord on uuringute kohaselt siiski üks väga populaarne kandidaat,” rääkis valimiste asjatundja, Åbo Akademi ülikooli uuringujuht Kimmo Grönlund Soome saatkonnas toimunud pressiüritusel.

Enamus pooldab Niinistöt. Praegustel presidendivalimistel esitasid kõik kaheksa kandidaati parlamenti kuuluvad erakonnad. 5. jaanuaril rahvusringhäälingu YLE korraldatud küsitluse põhjal juhib valimisi koonderakondlane Sauli Niinistö 37%-lise toetusega. Sarnased tulemused andsid Helsingin Sanomate ja Iltalehti korraldatud küsitlused möödunud nädalal.  Varasemates küsitlustes on Niinistö toetusprotsent oluliselt suurem olnud.

Niinistöle järgnevad Pekka Haavisto 8%, Paavo Väyrynen 8%, Timo Soini 7% toetusega. Pea kolmandik valimisealistest elanikest pole veel otsust teinud või ei soovi oma arvamust avalikustada.

Grönlundi sõnul on Niinistö rahva seas kõige aktsepteeritum kandidaat, samas kui kõige vähem soositud kandidaadid on Soini ja Väyrynen.

“Me oleme eelmistel presidendivalimistel palju üllatusi näinud ja sellepärast on väga raske (lõpptulemust – toim) ennustada,” viitas Grönlund Tarja Haloneni ja Sauli Niinistö tasavägisele võitlusele 2006. aasta presidendivalimistel.

Ühelgi kandidaadil pole uuringujuhi sõnul otsest seost Eestiga, seega jätkub Soome-Eesti suhetes igal juhul praegune liin.

Võimu jääb vähemaks. Soome põhiseaduses tehtud muudatuste järgi on uuel presidendil palju vähem võimu kui Tarja Halonenil. Grönlundi arvates võib see asjaolu ajada inimesi segadusse, sest siiani on kampaania debatid toimunud Euroopa finantskriisi ja euroala tuleviku üle, millesse presidendil pole võimu sekkuda. Euroopa Liidu ja euro kindlad pooldajad on Paavo Lipponen, Sauli Niinistö, Pekka Haavisto, Eva Biaudet. ELi ja euro vastased on Paavo Väyrynen ja Timo Soini ning sel teemal on otsustanud ettevaatlikule seisukohale jääda Paavo Arhinmäki ja Sari Essayah.

Sisepoliitilisi küsimusi on debatti toonud vaid Paavo Väyrynen, kuid sealgi pole presidendil sõnaõigust. Mõned vaidlused on toimunud kaitsepoliitika teemadel, kuid kõik kandidaadid on siiani kinnitanud, et nad ei poolda Soome liitumist NATOga.

Sucksdorff: osalen eelvalimistel

Eestis tegutsevatel soomlastest ettevõtjatel on presidendivalimistel oma lemmikud, Timo Soini nende hulka ei kuulu.Kinnisvarabüroo Uus Maa juht Mika Sucksdorff on Soome presidendivalimiste kampaaniat jälginud ning kavatseb kindlasti täna algavatel eelvalimistel osaleda. Oma lemmikut ta avaldama ei soostunud.  Siiski tunnistas ta, et kindlasti poleks Timo Soinil tarvis presidendiks saada. “Tema poliitilised vaated ja üldine hoiak on selline, mis ei arendaks Soome riiki ega selle kodanikke.”Ka Prisma juht Janne Lihavainen on presidendikandidaatide taustaga hästi kursis ning enda jaoks paremusjärjestuse valmis seadunud. “Mul on oma soosikud, kuid neid ma kahjuks öelda ei taha. Õnneks on aga palju häid kandidaate,” jäi ta napisõnaliseks.Kuigi president üksi midagi muuta ei saa, siis koos valitsusega viib ta Sucksdorffi sõnul siiski tervet riiki edasi. “Arvan, et temal on nii sise- kui välispoliitikas väga oluline roll ja teda valides tuleb olla hoolikas,” märkis ta.  Haloneni poliitika on Sucksdorffi sõnul üldjoontes olnud positiivne. Teatud konservatism ja ettevaatlikkus on tulnud selgelt kasuks ka raskemas majanduskeskkonnas, arvas ta.

 

Kes on kes

Kaheksa presidendiks pürgijat

Sauli Niinistö – 63aastane Koonderakonna presidendikandidaat. Jurist, endine peaminister ja rahandusminister. Jäi 2006. aasta presidendivalimistel Tarja Haloneni järel teiseks. Käesolevatel presidendivalimistel on ta siiani kõikides uuringutes saavutanud esikoha. Ta ei ole parlamendi liige.

Paavo Väyrynen – 65aastane Keskerakonna presidendikandidaat. Poliitteaduste doktor, endine välissuhete ning väliskaubanduse minister. Lisaks endine Euroopa Parlamendi liige. Väga pikaajalise poliitilise karjääriga, on olnud presidendivalimiste kandidaat 1988. ja 1994. aastal. Samuti proovis ta saada erakonna kandidaadiks 2000. aasta valimistel. 2011. aastal jäi parlamendivalimistel parlamendikohast ilma.

Pekka Haavisto – 53aastane Roheliste Liidu presidendikandidaat. Ülikooliõpingud sotsiaalteaduste valdkonnas. Soome parlamendi liige 1987–1995. Keskkonnaminister 1995.–1999. aastani Paavo Lipponeni juhitud valitsuses. Teinud rahvusvahelist karjääri Euroopa Parlamendis ja ÜROs.

Timo Soini – 49aastane põlissoomlaste partei presidendikandidaat. Poliitteaduste magister. Suur euroskeptik ja Euroopa Liidu vastane, kes viis 2011. aasta parlamendivalimistel oma partei suurima valimisvõiduni alates 1950. aastatest.

Paavo Lipponen –70aastane sotsiaaldemokraatliku partei presidendikandidaat. Poliit-teaduste magister, kahe järjestikuse Soome valitsuse peaminister aastatel 1995–2003. Kõige prominentsem kandidaat, kes pooldab tugevalt Euroopa Liitu. Tema populaarsus on aga küsitluste kohaselt vähenemas. Lahkus poliitikast enne 2007. aasta valimisi.

Paavo Arhinmäki – 35aastane Vasakliidu presidendikandidaat. Ülikooliõpingud sotsiaalteaduste valdkonnas. Parlamendiliige alates 2007. aastast, praegune kultuuri- ja spordiminister.

Eva Biaudet – 51aastane Soome Rootsi partei presidendikandidaat. Õppis ülikoolis õigusteadust. Endine parlamendiliige ning sotsiaalhooldus- ja tervishoiuminister, praegune Soome vähemuste volinik.

Sari Essayah – 44aastane kristlike demokraatide presidendikandidaat. MBA, endine parlamendi liige. 2009. aastal valiti Euroopa Parlamenti.

 

Tasub teada

Soomes on alates 1988. aastast valitud president rahvahääletuse teel. Alates 1994. a sarnaneb valimisprotsess Prantsuse presidendi valimise süsteemiga. Kui üks kandidaat saab esimeses valimisvoorus üle 50% häältest, osutub ta kohe valituks.Presidendikandidaate saavad esitada parlamendis vähemalt ühe koha saanud erakonnad või vähemalt 20 000 valijast moodustatud valimisringkondade ühendused.