Romet Kreek • 11. jaanuar 2012 kell 7:12

Pensionipomm

Juba kriisi eel oldi Euroopas mures pensionipommi pärast. Nüüd selgus, et ELi 19 riigi pensionikohustused on viis korda suuremad võlakohustustest.

Euroopa Liidu 19 riigi pensionikohustused on umbes viis korda suuremad riikide võlakohustustest, selgub Euroopa Keskpanga tellitud uurimusest. Freiburgi ülikooli Research Center for Generational Contracts leidis, et 2009. aastal moodustasid olemasoleva elanikkonna ees olevad projekteeritud pensionikohustused ligi 30 triljonit eurot.

Saksamaa penisonikohustus oli 7,6 triljonit eurot ja Prantsusmaa oma 6,7 triljonit , kirjutasid Christoph Mueller, Bernd Raffelhueschen ja Olaf Weddige.

"See on totaalselt mittejätkusuutlik olukord, mis tuleb selgelt ümber pöörata," ütles Bloombergi teatel Peterson institute for International Economicsi analüütik Jacob Funk Kirkegaard.

Majanduslanguse ohus Euroopa püüab vähendada võlakohustusi, teravdades finantsriske. Stabiilne või langev sündimus pluss kasvav eeldatav eluiga lisavad survet. 2060. aastaks peaks kasvama kulutused pensionite maksmiseks veerandi võrra, 14 protsendile majanduse kogutoodangust.

Kasvav pensionile mineku iga ja madalamad pensionid peavad olema mistahes euroala riikide paketi koostisosa, teatasid Marsh & McLennani Kesk-ja Ida-Euroopa pensionikonsultatsiooniüksuse analüütikud.

Mitte kusagil maailmas ei ole regiooni, kus oleks nii kõrge üle 60aastaste inimeste osakaal kui Euroopas. 2009. aasta 22 protsendilt elanikkonnast peaks see tõusma 2050. aastaks ligi 35 protsendile. Üleilmselt peaks ÜRO raporti kohaselt kasvama üle 60aastaste osakaal rahvastikust 11 protsendilt 22 protsendile.

OECD maade 34 riigis peaks üle 65aastaste inimeste osakaal 2050. aastaks neljakordistuma. 1970. aastal oli neid 85 miljonit, kuid 2050. aastaks peaks see ulatuma 350 miljonile. Niinimetatud arenenud riikide keskmine eluiga peaks 2009. aasta 75 aastalt tõusma 2050. aastaks 83-le eluaastale.

"Ükskõik, kas olete euroalal või väljaspool, on pensioniea tõstmine üks struktuurireformidest, mida kogu Euroopa peab tegema," ütles Kirkegaard. "Kriis sunnib sellega tegelema. See on tegelikult positiivne mitmel moel," lisas ta.

2060. aastaks langeb Prantsusmaal pension keskmisest palgast praeguselt 63 protsendilt 48 protsendile, prognoosis Freiburgi ülikool.

"Kui euroala parandab liiga aeglaselt avaliku ja erasektori puhvreid, võivad pensioniplaanid muutuda üle jõu käivateks," ütles Merceri' Fergal McGuinness.

"Rahasummad, mida riigid hakkavad kulutama sotsiaalkindlustusele ja pensionitele, kasvavad," lisas ta. "Heldemate sotsiaalkindlustusega maadel on raske sellega jätkata. Nad peavad arvestama nende kuludega, kuna see hakkab avaldama mõju, vähendades riikide laenuvõimekust."

Riiklikud pensionikohustused Prantsusmaal ja Saksamaal on kolmekordsed majandustega võrreldes. Merceri andmetel on Prantsuse pensionikohustused jätkusuutlikumad kui Saksamaal, kuna Prantsusmaal on sündivus kõrgem. Mullu oli Prantsusmaal iga pensionäri kohta 4,2 töötajat. 2050. aastaks kukub see 1,9-le, kirjutas Economist. Saksamaal muutub see 4,1-lt 1,6-le.

Ka erasektori pensionifondid on surve all, kuna euroala intressimäärad on madalaimal tasemel alates euro tulekust. Madal tootlus tähendab, et pensioniplaanid peavad hoidma rohkem varasid, et katta pikaajalisi väljamakse projektsioone. Kui kasv ei tule tagasi, on pensionifondijuhid sunnitud võtma rohkem riski, ütles IIFi peaanalüütik Phil Suttle.

Valitsused peavad tõstma pensioniea vähemalt 70 aastale, kui mitte 75-le, et muuta pensionid kättesaadavaks, kirjutas JLT Pension Capital Strategies Charles Cowling Public Service Europe'is.

Hetkel kuum