Euroopas võib lõhkeda pensionipomm

Saksamaa penisonikohustus oli 7,6 triljonit eurot ja Prantsusmaa oma 6,7 triljonit. Riiklikud pensionikohustused Prantsusmaal ja Saksamaal on kolmekordsed majandustega võrreldes.

“See on totaalselt mittejätkusuutlik olukord, mis tuleb selgelt ümber pöörata,” ütles Bloombergi teatel Peterson Institute for International Economicsi analüütik Jacob Funk Kirkegaard.

Majanduslanguse ohus Euroopa püüab vähendada võlakohustusi, teravdades finantsriske. Stabiilne või langev sündimus pluss kasvav eeldatav eluiga lisavad survet. 2060. aastaks peaks pensionide maksmise kulutused kasvama veerandi võrra, 14 protsendile majanduse kogutoodangust.

Pensioniiga tuleb tõsta. “Ükskõik, kas olete euroalal või väljaspool, on pensioniea tõstmine üks struktuurireformidest, mida kogu Euroopa peab tegema,” ütles Kirkegaard. “Kriis sunnib sellega tegelema. See on tegelikult positiivne mitmel moel,” lisas ta.

Mitte kusagil maailmas ei ole regiooni, kus oleks nii kõrge üle 60aastaste inimeste osakaal kui Euroopas. 2009. aasta 22 protsendilt elanikkonnast peaks see ÜRO raporti järgi tõusma 2050. aastaks ligi 35 protsendile.

“Kui euroala parandab liiga aeglaselt avaliku ja erasektori puhvreid, võivad pensioniplaanid muutuda üle jõu käivateks,” leiab Marsh & McLennani üksuse Merceri Kesk- ja Ida-Euroopa pensionikonsulteerimise juht Fergal McGuinness.

“Rahasummad, mida riigid hakkavad kulutama sotsiaalkindlustusele ja pensionidele, kasvavad,” lisas ta. “Heldemate sotsiaalkindlustusega maadel on raske sellega jätkata. Nad peavad arvestama nende kuludega, kuna see hakkab avaldama mõju, vähendades riikide laenuvõimekust,” märkis McGuinness.

Ka erasektori pensionifondid on surve all, kuna euroala intressimäärad on madalaimal tasemel alates euro tulekust. Madal tootlus tähendab, et pensioniplaanid peavad hoidma rohkem varasid, et katta pikaajalisi väljamakse projektsioone. Kui kasv ei tule tagasi, on pensionifondijuhid sunnitud võtma rohkem riske, ütles IIFi peaanalüütik Phil Suttle.

Eestis kuni 180% SKPst

Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudi direktori Lauri Leppiku sõnul võib Eesti pensionikohtuste suurus olla 125–180% SKPst.

“Eesti kohta on Maailmapank 2004. aastal tehtud arvutuste põhjal andnud hinnangu, et Eesti pensionikohustused on suurusjärgus 160–270% SKPst (sõltuvalt tugevalt pensionide nüüdisväärtuse diskonteerimismäärast, mis Maailmapanga arvutustes on 2–5%),” rääkis Lepik.

“Freiburgi Ülikooli metoodika järgi on arvutatud pensionikohustuste suurust Lätis ja Leedus, kus see on vastavalt 125% ja 180% SKPst (diskonteerimismäär 3%) ja need on ühed madalamad nende 19 Euroopa riigi seas, mille kohta Freiburgi Ülikooli uurimisrühm arvutusi tegi, ning umbes kaks korda madalamad kui Prantsusmaal ja Saksamaal,” lisas ta.

Eesti kohta Freiburgi mudeli järgi pensionikohustuste suurust arvutatud ei ole, kuid tpraeguste pensionikulude suurust arvestades võiks Eesti pensionikohustuste suurus jääda Lepiku sõnul Läti ja Leedu väärtuste vahemikku.

 

Kommentaar

Pensionipomm on otsitud uudis

Heido Vitsur, Arengufondi ekspert .See pole üllatus ega mingi ootamatu asi või kohustus, mida tuleb hakata lunastama täna või homme või ülehomme. Minu arvates on see isegi otsitud uudis.Ühendriikides on ju pidevalt arvutatud, kui suur on riigi jaoks avaliku tervishoiu, tervisekindlustuse ja pensionikindluse kohtus ja kuidas see tiksub.Ma usun, et kõik teavad seda, et see jäik pensionikindlustussüsteem, mis sündis 1950.–1960. aastatel, ei saa olla jätkusuutlik.Probleem on siis, kui inimesed 25 aastat õpivad, 30 aastat töötavad ja 40 aastat on pensionil. See ei ole jätkusuutlik. Nii et küsimus ei ole võlas, küsimus on produktiivse tööaja ja mittetööaja suhtes ja see tuleb hoida jätkusuutlikul tasemel.Eestis on tööaja ja mittetööaja suhe Euroopa riikidest peaaegu kõige paremini paigas. Meil on pension üks Euroopa madalamaid SKT suhtes ja teiseks on meie eluiga suhteliselt lühike veel.