Esialgsetel andmetel laekus 2011. aastal linnakassasse kokku 439,6 miljonit eurot. Linna laekumised ületasid väljamakseid 9,6 miljoni euro võrra, mille tulemusena kujunes linna vabade rahaliste vahendite jäägiks aasta lõpu seisuga 33 miljonit eurot.
Võrreldes ülemöödunud aastaga kasvasid laekumised ligi 4%.
Maksutulu laekus 2011. aastal 265,7 miljonit eurot, moodustades 100,8% aastaks kavandatust, sealhulgas laekus üksikisiku tulumaksu 220,1 miljonit eurot ehk 100,7% planeeritust, maamaksu 22,2 miljonit eurot ehk 100,6% planeeritust ning kohalikke makse 23,4 miljonit eurot ehk 101,4% planeeritust. Sealhulgas laekus müügimaksu 16,5 miljonit eurot ehk 103% aastaks kavandatust.
Võrreldes 2010. aastaga laekus mullu linnale üksikisiku tulumaksu 5,8% enam ning kohalikke makse 87% enam.
Linna asutuste majandustegevusest laekus aastaga 66 miljonit eurot ehk 96,3% aastaks kavandatust. Võrreldes 2010. aastaga laekus asutuste majandustegevusest linnakassasse ligi 10% enam.
Muid tulusid laekus 2011. aastal kokku 3,2 miljonit eurot, mis moodustab 99,8% aastaks kavandatust. Toetusi riigilt ja välisrahastuse andjatelt laekus kokku summas 75,9 miljonit eurot, moodustades 87,8% kavandatust. Toetuste planeeritust väiksem laekumine tuleneb eelkõige asjaolust, et mitmete suuremahuliste välisrahastusega projektide raames tehtud tööde eest tasub välisrahastaja otse tööde teostajale, mistõttu vastavad maksed linna rahavoos ei kajastu.
Linna investeerimistegevusest laekus aastaga 15 miljonit eurot ehk 93,7% planeeritust, sealhulgas põhivara müügist 5,4 miljonit eurot ehk 85,1% planeeritust, aktsiakapitali vähendamisest 2,9 miljonit eurot ning eraldatud dividendidest 6,5 miljonit eurot, mõlemaid vastavalt eelarve rahavoos planeeritule.
Väljamakseid tehti 2011. aastal kokku summas 431,1 miljonit eurot, mis moodustab 95% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks tehti kokku summas 396 miljonit eurot, moodustades 96,2% kavandatust, väljamakseid investeerimistegevuseks 20,3 miljonit eurot ehk 75,3% kavandatust ning finantseerimistegevuse väljamaksetena tasuti võetud laenude ja kapitalirendi põhiosamakseid kokku summas 14,8 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aastaga tegi linn väljamakseid 6% enam.
Seotud lood
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele