Uus ATS teeb ametnikele teenimatult liiga

Enamiku ametnikke puudutavaid otsuseid saab tööandja ehk riik kehtestada ühepoolselt ning teenistuse regulatsioon on äärmiselt jäik.

Puudub tasakaal. Põhimõttelist lahendust nõudev probleem on ametnike põhiseaduslik ühinemisõiguse tagamine ja streigiõiguse totaalne keelustamine. Sellega on seotud ametiühinguõiguste (nt kollektiivsed läbirääkimised) puudumine ning ametnike teenistusalaste vaidluste kohtuvälise lahendamise võimaluste puudumine.

Eelnõus puudub tasakaal ametnike kohustuste/piirangute ja hüvede/sotsiaalsete garantiide vahel. Näiteks kehtestatakse absoluutne streigikeeld ja kohustuslik katseaja nõue, kaotatakse teenistusaastate eest antav lisapuhkus, lõpetatakse teatud juhtudel valveaja tasu maksmine, võimaldatakse kohaldada valveaega sama hästi kui piiramatult, võimaldatakse määrata distsiplinaarkaristusi kuni kolme aasta möödumisel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest arvates, vähendatakse ametniku koondamishüvitisi, nähakse ette täiendav teenistusest vabastamise võimalus ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu. Samas ei ole eelnõus ette nähtud ühegi hüve või soodustuse lisandumist ega palga suurenemist. Puudub ka ametiasutuse ja vastutavate ametnike vastutus ebaseadusliku tegevuse eest teenistussuhete korraldamisel. Seega ei ole täidetud eelnõu eesmärk – ühtlusmetada tada avaliku teenistuse hüved erasektoriga võrreldes.

Eriametnike lisasoodustused õigustatud. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja ametnike erikategooriate, st nn eriteenistuste ametnike (vangla, politsei-, pääste-, tolliametnikud) teenistustingimuste muutmine, eelkõige nendele praegu kehtivate soodustuste kaotamine. Arvestades nimetatud ametnike teenistuse eripärasid, tööga kaasnevaid ohte tervisele, täiendavaid nõudmisi ja seadusega kehtestatud täiendavaid piiranguid, ei ole need ametnikud võrreldavad tavaametnikega ei oma oskustelt ega töötingimuste poolest, mistõttu lisasoodustused ametnike erikategooriatele on õigustatud.

Teeme ka ettepaneku täiendada eelnõu ametnike nn vaidekomisjonide regulatsiooniga, st luua ametnikele võimalus teenistussuhete pinnalt tõusnud vaidluste kohtueelseks lahendamiseks. Vaidekomisjonid tuleks moodustada ametiasutuse kõrgema asutuse juurde ning komisjoni võiksid pariteetsetel alustel kuuluda ametiasutuse ja ametnike esindajad.