Aasta alguses jõustusid muudatused, millega võrdsustati maksusoodustuste mõttes tööandjate ja töötajate tehtavad sissemaksed.
Maksustamise kontekstis pole põhjust eristada, mis kujul antakse või kuhu kantakse töösuhtest saadud hüve, olgu see hüve siis raha või rahaliselt hinnatav. Kõiki töösuhtest tulenevaid hüvesid (töötasu) tuleks maksudega koormata võrdselt või võimalikult võrdselt.
Võimalus lükata sotsiaalmaks töötaja õlule. Töötasu mingi osa soodsam käsitlus võib kaasa tuua maksude optimeerimise võimaluse. Ei saa nõustuda väitega, et tööandjal puuduks motivatsioon maksudega mängida, kui ta ei peaks tasuma III samba sissemaksetelt sotsiaalmaksu.
Sissemaksete tegemine oleks tööandjale antud juhul selgelt soodsam palga maksmisest. Et sotsiaalmaksu peaks tasuma töötaja, kui ta võtab pensioniskeemi kogutud raha välja enne pensioniikka jõudmist, võimaldaks Eesti Kindlustusseltside Liidu pakutud lahendus lükata sotsiaalmaks pensionisüsteemi kaudu tööandja maksust töötaja maksuks.
Kehtivate reeglite kohaselt ei ole tööandja jaoks kulude mõttes vahet, kas maksta palka või teha oma töötaja eest sissemakseid III sambasse. Tegemist on maksu mõttes neutraalse lahendusega, mis annab juba praegu tööandjatele piisava võimaluse töötajatele pakutavaid motivatsioonipakette mitmekesistada. Kui suurt rolli hakkab siin mängima panustamine pensioni kogumisse, jääb sõltuma konkreetse tööandja sotsiaalse mõtteviisi avarusest. Nõustuda võib sellega, et tööandjal võiks olla rohkem võimalusi kaasa rääkida, millistel tingimustel saab pensionivara kasutusele võtta enne pensioniiga. III samba probleemiks on ka see, et pensioni maksmise periood pikeneb ning esitab pensioni kogumisele üha suuremaid väljamakseid. Nimelt on III samba pensioniiga püsinud vanusel 55.
ELi direktiiv ei puutu maksustamisse. Kui küsimuseks on maksusoodustused, ei ole viide Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlusele asjakohane.
ELi tööandjapensioni kogumisasutuste direktiiv ei puuduta maksustamist mingil moel. Eesti ja Euroopa Komisjoni vaidlus puudutas küsimust, kas Eesti on kohustatud looma oma pensionisüsteemis võimaluse mujal maailmas populaarsust kaotavatele garanteeritud väljamakseid pakkuvatele tööandja pensionifondidele või võib jääda lahenduse juurde, kus pensionifondid keskenduvad investeerimistegevusele ning garantiide pakkumise ja erinevate riskide katmisega tegelevad elukindlustusseltsid.
Seotud lood
IIZI finantsjuhi Kaido Kepi sõnul jõuab majanduskasvu üldine aeglustumine kindlustussektorisse viitega, mistõttu on tunda turul kerget jahenemist.
Enimloetud
3
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Hetkel kuum
Ettevõtjad ei leia ka ise üksmeelt
Tagasi Äripäeva esilehele