IMF: euroala võlakriisist suurimad ohud

Varem prognoositud 4% asemel aeglustub maailmamajanduse kasv tänavu 3,3%-le.

Väljavaated on tumenenud „eelkõige seetõttu, et euroalal prognoositakse 2012. aastal kerget majanduslangust, mille on põhjustanud riikide finantseerimiskulude kasv, pankade võimenduse vähendamise negatiivne mõju reaalmajandusele ning täiendavad kokkuhoiumeetmed eelarvedefitsiidi vähendamiseks,“ märgitakse raportis.

Euroalal oodatakse nüüd 0,5% suurust majanduslangust – kahe suure euroala riigi Hispaania ja Itaalia prognoose on fond septembrikuise ülevaatega võrreldes tagasi lõiganud enam kui kahe, Saksamaal ühe protsendipunkti võrra.

Selline kasvu pidurdumine ei jäta puutumata ka arenevaid riike, millel tuleb kohaneda välisturgudel väheneva nõudlusega. Suurima löögi saavad aga Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, mis on kaubanduse ja rahastamiskanalite kaudu euroalaga eriti tihedalt seotud.

Enamik arenenud riike pääseb siiski sel ja tuleval aastal majanduse kokkutõmbumisest, kuid kasvutempod on liiga tagasihoidlikud, et vähendada kriisiga väga kõrgele kerkinud tööpuudust.

Inflatsioon maailmamajanduses annab aga järele, toiduainete hinnatõus peaks aeglustuma – samas on seoses Iraaniga kasvanud pinged naftaturul. Võimalik šokk oleks tõsine.

Ka riskid, et käivitub süngem stsenaarium, on kasvanud. Nii võib euroala võlakriisi süvenemine kaasa tuua uued täiendavad kokkuhoiumeetmed, mis pärsivad nõudlust ja suretavad kasvu, õõnestades pankade varade väärtust, sundides omakorda panku oma bilansse koomale tõmbama ja laenamist vähendama.

„Eelarvete konsolideerimisega lähiperspektiivis liiale minek, üritades tasandada tsüklilist tulude vähenemist, pidurdab majandusaktiivsust veelgi, vähendab avalikku toetust muutustele ning õõnestab turu usaldust,“ hoiatab raport.

Märkimisväärsed riskid johtuvad ka USAst ja Jaapanist, kus pole veel suudetud kokku leppida mõistlikku kava võlakoormuse vähendamiseks majandauskasvu ohtu seadmata. Suuremates arenevates riikides on peamiseks riskiks majanduskasvu väga järsk pidurdumine.

Kõige pakilisem ülesanne on praegu siiski euroala võlakriisist jagu saada.

Kuidas? Olulisemad IMFi soovitused esitas fondi juht Christine Lagarde juba esmaspäeval Berliinis peetud kõnes.

Sisuliselt on vaja kolme asja: võlakoormuse ja defitsiitide järkjärgulist vähendamist, mis ei seiskaks majandauskasvu, lõdvemat rahapoliitikat ning usalduse tagasivõitmist poliitikute suhtes, et suudetakse tegutseda.

Usalduse taastumine euroala vastu sõltub IMFi hinnangul suuresti ka tihedamast koostööst. Nii panganduses, kus tuleks edasi liikuda ühise järelevalve, hoiusekindlustuse ja vajadusel ühiste pankrotilahendusteni Euroopa tasandil, kui ka eelarvete osas, kus euroala riigid peaksid riske rohkem jagama. Päästefondid EFSF ja ESM on samm õiges suunas, nendib IMF, kuid nende mahtu tuleks tuntavalt suurendada.

Euroopa Keskpangal soovitab IMF likviidsusabi pankadele jätkata ning tugioste euroala võlakirjaturul suurendada. Oluline on vältida, et pangad liiga kiiresti võimendust vähendades reaalmajanduses laenupõua tekitavad.

IMFi prognoos, aastad 2012 ja 2013 (Sulgudes prognoosi muutus septembrikuise prognoosiga võrreldes, protsendipunktides)

Maailmamajandus 3,3(-0,7) 3,9(-0,6)Arenenud riigid 1,2(-0,7) 1,9(-0,5)USA 1,8(0) 2,2(-0,3)Euroala -0,5(-1,6) 0,8(-0,7)Saksamaa 0,3(-1,0) 1,5(0)Prantsusmaa 0,2(-1,2) 1,0(-0,9)Itaalia -2,2(-2,5) -0,6(-1,1)Hispaania -1,7(-2,8) -0,3(-2,1)Jaapan 1,7(-0,6) 1,6(-0,4)Suurbritannia 0,6(-1,0) 2,0(-0,4)

Arenevad riigid 5,4(-0,7) 5,9(-0,6)Kesk- ja Ida-Euroopa 1,1(-1,6) 2,4(-1,1)Venemaa 3,3(-0,8) 3,5(-0,5)

Hiina 8,2(-0,8) 8,8(-0,7)India 7,0(-0,5) 7,3(-0,8)

Brasiilia 3,0(-0,6) 4,0(-0,2)Mehhiko 3,5(-0,1) 3,5(-0,2)Allikas: IMF