Liit: eestlased julgustavad kindlustuskelme

Möödunud aastal tuvastasid kindlustusandjad Eestis 327 kindlustuskelmust, ennetusmeetmete abil suudeti kelmuseid ära hoida 1,88 miljoni euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu 1,5% kõigist kahjukindlustuse hüvitistest.

Võrdluses eelmise aastaga on kelmuste arv jäänud sisuliselt samaks, kelmustega seotud kahjunõuete kogumaht vähenes 13%. Vähenemine on tingitud eelkõige suuremahuliste kelmuste arvu väikesest langusest.

69% kelmustest oli seotud liiklus- (40%) ja sõidukikindlustusega (29%). Peamiselt tuleneb see asjaolust, et just need kindlustusliigid on Eestis kõige levinumad. Aastaga on veerandi võrra kasvanud kelmused vara- ja reisikindlustusega ning need moodustavad vastavalt 10% ja 16% kelmuste koguarvust.

Ehkki olukord on aasta aastalt paranenud, suhtutakse ühiskonnas kindlustuskelmustesse ükskõikselt või vahel ka soosivalt. Ei tajuta seda, et kelmustega petetakse välja ausate kindlustusvõtjate, mitte kindlustusandja raha. 

Kindlustuskelmuseid soodustavad Eestis:

- ühiskonna suhtumine kindlustuskelmidesse on ükskõikne või pigem soosiv. Kui näiteks kauplusevargus pälvib üldjuhul hukkamõistu, siis teiste kindlustusvõtjate tagant varastamist ei peeta vahel isegi kuriteoks. Tekitatud kahju on reeglina aga kordades suurem.

- kindlustuslepingute sõlmimine ja kahjukäsitlus on viimasel ajal lihtsustunud, mis on ka kelmuste sooritamise näiliselt lihtsamaks muutnud. Enamasti ei teata, et protsesside lihtsustumisega kaasneb ka kontrolli protsesside tõhustamine.

- juhukelm ei taju sageli, et sooritab kuriteo. Kui tajub, siis leiab endale väärarusaamal põhinevad õigustused - näiteks: kindlustusandja kogub ainult kindlustusmakseid, kuid vastu ei anna midagi või kindlustuskelmusel ei ole ohvreid, ainuke kaotaja on rikas kindlustusandja.

- olulised riskid jäetakse kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustamata, kuid kahjujuhtumiga kaasnevate kulude katmine käib üle jõu.

- ka õiguskaitseorganid ei taju alati kindlustuskelmuste tegeliku mõju ühiskonnale. Esineb ka keeruka taustaga kindlustuskelmuseid, mille lahendamiseks ei suuda õiguskaitseorganid piisavalt ressurssi kaasata.

Euroopas hinnatakse Liidu teatel kahjukindlustuses kindlustuskelmustega tekitatava kahju ulatuseks 5-10% hüvitistest. Kindlustuskelmid võib suures plaanis kaheks jagada: juhukelm - tavapäraselt seadusekuulekas, kelmuse sooritab siis kui selleks tekib “soodne” juhus ja paadunud kelm - ühiskondlike reegleid mitteaustav, elatub kindlustuskelmuste teostamisest või täiendab sellega enda sissetulekuid. Paadunud kelm on sageli seotud ka muud liiki kuritegudega.