Jälitustoimingute tingimused muudetakse täpsemaks

Justiitsminister Kristen Michali sõnul peab jälitustoimingute puhul olema tagatud ka tõhus kontroll nende tegemise ja põhjendatuse üle, et igaühe õigused ja vabadused oleksid kaitstud.

„Selle eelnõu puhul oli meie eesmärgiks tagada jälitustoimingute läbiviimise tingimuste vastavus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ning põhiseadusega. Lisaks lahendada ka praktikas esilekerkinud probleeme ja ajakohastada kogu jälitustegevuse regulatsiooni,“ ütles Michal.

Justiitsminister rõhutas, et kuna tegemist on olulise põhiõiguste riivega, siis peab seaduses ettenähtud regulatsioon olema eriti täpne.

„Muu hulgas nähakse eelnõus ette kehtiva õigusega võrreldes täpsemad tingimused jälitustoimingute tegemiseks ning piiritletakse inimeste ring, kelle suhtes võib jälitustoiminguid teha. Näiteks kirjeldasime esmakordselt konkreetse kuritegude loetelu, mille puhul on võimalik koguda jälitustoimingutega andmeid – kehtivas seaduses on jälitustoimingute lubatavus sõltuvuses kuriteo eest ette nähtud karistuse määraga, mis ei pruugi alati olla parim lahendus. Võrreldes praegu kehtiva seadusega on eelnõu järgi jälitustoiminguid võimaldavate kuritegude loetelu lühem ja selgem,“ rääkis Michal. 

Oluliseks muudatuseks on justiitsministri sõnul ka see, et kui praegu võib kiireloomulistel juhtudel kohtu luba nõudva jälitustoimingu tegemiseks loa anda prokuratuur, siis eelnõu kohaselt saab ka edasilükkamatul juhul luba anda ainult kohus. „Selliseid lube on küll varasematel aastatel olnud vaid 4-5, kuid nende väljaandmise viis on tekitanud avalikkuses muret põhiõiguste kaitse suhtes ja seetõttu hakkavadki edaspidi neid andma kohtunikud,“ sõnas Michal.

Õiguskantsleri ettepanekut arvestades täpsustatakse ka jälitustoimingust teavitamata jätmise aluseid ja tõhustatakse selle üle toimuvat järelevalvet. Samuti luuakse jälitustegevusega seonduvalt selgem edasikaebamise kord. Eelnõuga piiratakse ka jälitustoimingute ringi ning sealt jäetakse välja sellised tegevused, mis oma olemuselt jälitustoimingud ei ole.