Baltika kapis oli veel üks luukere

Eilse hinnakukkumise põhjuste otsimisel tuleb minna eelmise aasta lõppu, kui nädal enne jõule edastas Baltika börsile investoreid rõõmustanud teate, et oktoobris ja novembris suutis firma jõuda 1,1 miljoni euroga plussi.

Lisaks märkis ettevõte, et allkirjastas 16. detsembril 1 miljoni euro suuruse laenulepingu fondiga KJK Fund SICAV-SIF, mis on ühtlasi firma suurim aktsionär.

Head uudised kergitasid hinda. Sealt edasi kuulis avalikkus Baltikast vaid rõõmusõnumeid. Aasta esimesel tööpäeval tuli kohe börsiteade, et firma detsembrikuine käive kasvas 6%. Selle alusel võisid investorid eelmiste kuude rentaablusnäitajate alusel prognoosida neljanda kvartali puhaskasumiks 1,6–1,8 miljonit eurot.

Positiivsele väljavaatele andsid lisahoogu 25. jaanuari Kuku raadio investeerimissaates “Buum” esinenud Meelis Milder ja Baltika finantsdirektor Maigi Pärnik. Duo lubas ilusaid kahekohalisi kasvunumbreid ning tervest saatest õhkus optimismi. Üks saate juhtidest, LHV investeerimispanganduse juht Erki Kert ei olnud nõus ütlema, kas Milderi saatesse tulemise initsiatiiv tuli saate tegijatelt või Baltikalt. Kert ütles, et reeglina kutsuvad nemad külalise saatesse, aga seekord ta jätab sellele küsimusele vastamata.

27. jaanuari tuli järgmine positiivne uudis, mis Baltika aktsia hinda kergitas. Nimelt andis Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni erandkorras keeluperioodil Meelis Milderile loa osta kuni 6000 euro eest Baltika aktsiaid.

Tegemist oli mõjuka uudisega. Aktsia hind kerkis 26. jaanuari sulgemishinnaga võrreldes 3. veebruariks 28,91%. Milderi enda sõnul soovis ta oma isiklike investeeringutega kinnitada usku ettevõtte finantsseisu ja tulevikuväärtusesse. “Kordan börsile esitatud taotluses öeldut, et ma ei omanud lisaks börsile avaldatule täiendavalt olulist siseinformatsiooni ega tee tehingut selle põhjal,” lausus Milder toona. Tema enda sõnul oli ta taotluse aktsiate ostmiseks teinud 13. jaanuaril.

Külm dušš investoritele tuli aga läinud reede õhtul, kui Baltika avalikustas börsiteate, milles firma ütles, et neljas kvartal lõpetatakse “märkimisväärse kahjumiga”. Põhjuseks toodi ühekordsete mitterahaliste varade mahakandmine ja provisjonid.

Nördinud investorid asusid seepeale eile hommikul Baltika aktsiaid müüma. Loetud minutitega oli Baltika aktsia ligi 25% miinuses ning päeva lõpuks kukkus aktsia 14,25%.

Konflikt antud loos seisneb Meelis Milderi võimalikus turumanipulatsioonis. Investorid avalikes arvamusruumides on vihased, et Milder võis enda raadioesinemise ja börsiteatega eksitada turuosalisi firma tegeliku olukorra suhtes. Antud juhul läks nii, et positiivsete sõnumite tulemusel kerkis aktsia hind ligi 30%, misjärel tuli ebameeldiv üllatus ja nullis suures osas tehtud tõusu ära.

Kas Milder teadis kahjumist? Milderi tehingute puhul on oluline küsimus, kas ta omas enne raadiosaadet 25. jaanuaril või isegi enne ostuloa taotluse esitamist 13. jaanuaril siseinfot Baltika neljanda kvartali kahjumi kohta. Tekib küsimus, miks pidi Milder just keeluperioodil ostma aktsiaid? Miks ei võinud ta “kinnitada usku ettevõttesse” pärast keeluperioodi lõppu. Sellisel juhul oleks kasumihoiatus juba väljastatud ning aktsia hind olnuks tõenäoliselt oluliselt madalam.

Nendele küsimustele aga Milder eile vastata ei soovinud. Ta ütles eile vaid, et Äripäev on üks põhjuseid, miks Tallinna börsi maine on kehv. “Minu arvates tegeleb väikeaktsionäridele puru silma ajamisega põhiliselt Äripäev ja ajaleht on ka üks põhjuseid, miks uusi ettevõtteid börsile ei tule,” lausus Milder.

Baltika finantsdirektor Maigi Pärnik lausus, et Baltika avalikustab informatsiooni aktsionäridele ja investoritele esimesel võimalusel, kui ettevõte on kindel informatsiooni paikapidavuses. “Antud juhul avaldasime omal initsiatiivil 3. veebruari börsiteates eelinfo. Omamata veel auditeeritud lõplikke numbreid, pidasime eelinformatsiooni andmist aktsionäridele siiski vajalikuks,” selgitas Pärnik reedel avalikustatud teadet kahjumist.

Börs ja aktsionär Milderi suhtes eri meelt

Baltika aktsionär Mikk Talpsep ja Baltika juhile Meelis Milderile aktsiate ostuks erandi teinud Tallinna börs on Milderi käitumise suhtes eri meelt.“Arvan, et Milder püüdiski pehmendada kasumihoiatuse negatiivset mõju, sest uudis Milderi ostusoovist, mis on küll väga väike kogus, oli koos raadiosaates “Buum” esinemisega piisav positiivse fooni tekitamiseks,” lausus Talpsep.“Tundub küll, et Baltika on taaskord esitanud investoritele eksitavat informatsiooni, sest veel 16. detsembri uudises kasutati sõna “puhaskasum”, mitte jaeketi kasum, ärikasum või miski muu. Seega oli loogiline eeldada, et kvartal lõpeb kasumiga, mis nüüd paistab tõest kaugel olevat, eriti olukorras, kus Baltika teatas, et kvartal lõpeb suisa “märkimisväärse kahjumiga”,” rääkis väikeaktsionär.Talpsepa sõnul esitas Baltika selgelt eksitavat informatsiooni ka eelmisel kevadel enne ebaõnnestunud emissiooni, milles kinnitati Äripäeva vahendusel, et emissioon on tagatud 1 euro pealt suuraktsionäride poolt, kuid tegelikult seda ei olnud.Nasdaq OMX Tallinna turujärelevalve juht Janno Saar ütles, et siseteabe väärkasutamise vältimise seisukohast on juhatuse liikme aktsiaostusoovi korral oluline teada, et isikul ei ole positiivset (hinnatõusu tekitavat) siseteavet. “Reedeses börsiteates sisaldunud teave oli negatiivse mõjuga ning selle väärkasutamine ostutehingus on küsitav,” lausus Saar. Tema sõnul peaks esmane kontroll olema siiski nõukogu ja aktsionäride endi käes.Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli ütles, et inspektsioon tegeleb antud teemaga, kuid midagi enamat ta lisada ei saa.Mäletatavasti sattus Milder ka läinud suve hakul finantsinspektsiooni huviorbiiti seoses aktsiate lisaemissiooni puudutavate ütlustega, kuid toona mingeid sanktsioone ei järgnenud.

 

Kommentaar

Baltika reedeõhtune teade kahjumi kohta oli taaskord negatiivne üllatus

Kristo Oidermaa, LHV vanemanalüütikVarasemate aastate varade mahakirjutamiste järel oleks oodanud, et ettevõtte bilanss on praeguseks oluliselt “puhtamaks” muutunud, kuid tuleb nentida, et luukeresid leidus kapis veelgi. Tõenäolisemad suure kahjumi kaasa toonud varad bilansis on firmaväärtus, nõuded ja laovarude seis ning võimalik ka, et kinnisvarainvesteering.Aktsiaemissiooni toimumine sõltub väga palju neljanda kvartali kahjumi suurusest ning ka pankade nõudmistest. Teine tähtis faktor on ettevõtte rahavoog põhitegevusest, mis on börsiteadete põhjal neljandas kvartalis siiski suhteliselt tugev olnud. Seetõttu võib Baltika näiteks selle aasta esimese poole ka ilma uut raha tõstmata suuta üle elada.Viimase paari aasta jooksul ei ole Baltika juhtkonna lubadused ja ootused finantstulemuste kohta realiseerunud ning seetõttu on ka mitmed investorid ettevõttes pettunud.Siiski tuleb rõhutada, et ettevõtte poolt oli õige samm kasumihoiatusega välja tulla nii kiiresti kui võimalik.