NATO hävitajad jäävad tähtajatult Balti õhuruumi turvama

Otsuse kohaselt jäävad NATO liikmesriikide hävitajad Balti riikide õhuruumi turvama alaliselt ja ilma lõpptähtajata. Sarnaselt 2004. aastast kehtinud korrale baseeruvad Balti riikide õhuruumi turvavad hävituslennukid ka edaspidi Balti riikide õhuväebaasides.

Kaitseminister Mart Laari sõnul on NATO tänast otsust keeruline ülehinnata. "Eesti on koostöös liitlastega saavutanud olulise sammu kogu Läänemere piirkonna julgeoleku suurendamiseks ning usutava heidutuse tagamiseks," ütles ta.

Laari sõnul tähendab tänane otsus, et Eesti ei pea hakkama nullist välja arendama väga kallist ja keerukat hävituslennuväevõimet. "Selle asemel saame me keskenduda Eestile jõukohaste ja samas esmaseks kaitsevõimeks hädavajalike võimete arendamisele. Eesti elanikele on NATO õhuturbeoperatsioon aga selgeks märgist NATO kohalolekust," ütles kaitseminister.

Ühtlasi tänas Laar Eesti, Läti ja Leedu ametnikke, diplomaate ja kaitseväelasi, kelle töö ja jõupingutuste tulemusel see otsus NATOs saavutati.

Samas ei saa tema sõnul Balti riigid oma käsi nüüd rüppe lasta. "Peame ka edaspidi tagama liitlasriikide hävitajatele piisava vastuvõtva riigi toetuse nii korralike lennubaaside kui ka väljaõppevõimaluste näol. Eesti puhul tähendab see eelkõige Ämari lennubaasi edasist arendamist," sõnas kaitseminister.

NATO hävitajad turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist. Hävitajad paiknevad praegu Šiauliai lennubaasis Leedus. Balti riikide õhuruumi kaitsevad hetkel Saksa hävituslennukid.