Isegi alla 30kraadine pakane ei tohiks saada takistuseks auto käivitamisel, kui auto on korralikult hooldatud, õlid-filtrid vahetatud ning aku korras, nendib Viimsi Autohoolduse juhataja Urmas Laansalu.
Viimaste nädalate pakane oli paljudele autoomanikele "tõehetkeks". Probleeme tekkis nii bensiini- kui ka diisliautode omanikel, kes vastupidiselt üldlevinud arvamusele olid sageli just need, kes bensiinimootoritega autode omanikke hommikul abistasid.
Viimsi Autohoolduse juhataja Urmas Laansalu tunnistab, et kui diislimootoriga autol on aku ja eelsüüteküünlad korras, käivitub ta iga ilmaga. Vastates mitme päeva jooksul whatcar.ee lugejate küsimustele, koorus Laansalu nõuannetest välja mitmeid põhitõdesid, mida paljud kas ei tea, või on lihtsalt unustanud.
Küsimustele vastab Urmas Laansalu.
Kuidas on diislimootorit kõige mõistlikum talvel käivitada? On räägitud, et eelsüüteküünlaid tasub külma ilmaga lasta soojeneda mitu korda järjest ja alles siis käivitada.Kui eelsüüteküünlaid mitu korda järjest soojendada, ilma vahepeal starterit andmata, tähendab see pahatihti, et küünlad kuumenevad üle ja kärssavad läbi. Kõige mõistlikum on käituda nii: andke külmale autole mõneks sekundiks starterit, et kütus satuks silindrisse. Seejärel keerake süüde uuesti sisse, oodake, millal spiraalikujuline kontroll-lamp näidikutablool kustub ja andke uuesti starterit.
Olen kuulnud, et hommikul külmaga mootorit mitte kaua käiata, vaid proovida mitu korda lühemalt, mitte üle viie-kuue sekundi korraga. 5-6 sekundit ei ole mingi reegel. Autod on erinevad ja ka nende starteri kiirus on erinev. Starterit andes peab ise tunnetama, millal starteri hääl muutub jõuetumaks. Siis kohe järgi jätta ja oodata umbes viis minutit. Paari minutiga aku ennast ei kogu.
Olen kuulnud, et pakasega tuleks enne sõidu alustamist lasta mootoril kohapeal töötada, andes mootorile võimalikult suured pöörded. On sel jutul tõepõhi all?Külmale mootorile ei soovita küll mingil juhul suuri pöördeid anda. Õlid on paksud ja ei pruugi oma kanaleid veel piisavalt hästi läbida. Kui aga õlipumbaga õlisurve kohe kõrgeks ajada (kehtib sageli just käimatõmbamise korral), võivad tihendid vms järele anda ning õli lendab lihtsalt mootorist välja. Ja loomulikult on ka määrimine külmal mootoril kehvem. Kohapeal soojendamise eesmärk on ikkagi saada vedelikud normaalselt liikuma ja siis kohe sõitma. Madalatel pööretel aeglaselt liikuma hakates saavutab mootor oma normaalse töötemperatuuri kiiremini, kui kohapeal tiksudes.
Millise külmaga pole mõtet mootorit kõrvaliste abiseadmeteta käivitama hakata ja kas külmaga tasub ka seisval autol mootor selle töökorras hoidmiseks käima panna, saab lugeda
10. veebruari Äripäeva Auto rubriigist.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele