Analüütik: Euroopa Keskpank riskib korrata rublatsooni vigu

Lubades euroala riikide keskpankadel suurendada oma bilansimahtu erinevas tempos, sarnaneb Euroopa Keskpanga poliitika olukorraga pärast Nõukogude Liidu lagunemist.. Iseseisvunud riikides jäi käibele rubla, kuid erineva poliitika tõttu lagunes rublatsoon laiali, vahendas Buiteri analüüsi agentuur Bloomberg.

Euroopa Keskpank võib olla järgimas rada, mille lõpus terendab „rublatsooniks muutumine“. Ühtse raha-, laenu- ja likviidsuspoliitika asemel 17 erinevat kohalikku poliitikat ning lõpuks rahaliidu killustumine erinevateks sõltumatuteks raharežiimideks, kirjutab Buiter.

Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal kasutasid kõik 15 endist liikmesriiki käibevaluutana rubla. Rahasedelite trükkimise ja müntide vermimise õigus oli ainult Venemaa keskpangal, kuid teised keskpangad võisid pankadele laenu anda. See viis hüperinflatsioonini ning päeva lõpuks olid riigid sunnitud rublatsoonist lahkuma või võeti käibele oma raha.

Läinud nädalal teatas Euroopa Keskpank, et seitsme euroala riigi keskpangad võivad likviidsuslaenude andmisel leevendada sobiliku tagatisvara kriteeriume, mis võimaldab pankadel rohkem laenata, kui keskpank kuu lõpus uuesti kolmeaastase tähtajaga odavat likviidsuslaenu pakub. Varem on keskpank öelnud, et liikmesriikide keskpangad võivad vajadusel anda erakorralist likviidsusabi tagatise vastu, mis ei pea tingimata Euroopa Keskpanga operatsioonide tagatisnõuetele vastama.

Taoline poliitika on vastuolus sellega, kuidas üks rahaliit peaks toimima, taunis Buiter. Bilansside üle peab valitsema tsentraalne kontroll ning kõik kahjumid ja kasumid tuleb koondada n-ö ühisesse patta.

„Oleks ju võinud eeldada, et praeguseks on ühtse raha-, laenu- ja likviidsuspoliitika elluviimiseks juba välja kujunenud ühtsed reeglid, standardid ja praktikad,“ kirjutas Buiter. „Selle asemel näivad asjad arenevat vastassuunas.“