Riigieelarvesse laekus 2011. aastal 103,3% plaanitust

Tulusid laekus eelarvesse eelmisel aastal 5,89 miljardit eurot, millest 4,34 miljardit moodustasid maksutulud ja 1,53 miljard eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 102,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 105,2 protsenti aastaks kavandatust. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga ka Norra ja Šveitsi programmidest ning tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist. Suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 1,8 miljardit ning käibemaksu 1,34 miljardit eurot.

Tulude ülelaekumise peamisteks põhjusteks oli sotsiaalmaksu ja käibemaksu hea laekumine oodatust paremate majandusarengute tõttu ning prognoositust oluliselt suuremad tulud rahvusvaheliste heitmekvootide müügist. Võrreldes 2010. aastaga laekus eelmisel aastal tulusid 279,4 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem ning eelarvelisi vahendeid kasutati 562,1 miljonit eurot ehk 10 protsenti rohkem.

Detsembris lisandus eelarvesse tulusid kokku 533,8 miljonit eurot ehk 9,4 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 386,8 ja mittemaksulisi tulusid 147 miljonit eurot. Mittemaksuliste tulude detsembri laekumist mõjutasid viimaste kuudega võrreldes suuremad välistoetused ning Riigimetsa Majandamise Keskuse kasumieraldise laekumine.

Kulusid tehti aastaga 6,16 miljardi euro ulatuses ehk 99,5 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 2,48 miljardit eurot. Võrreldes eelneva aastaga on kulud kasvanud 10 protsenti. Selle põhjuseks olid peamiselt heitmekvootide vahendite väljamaksed, kohustusliku kogumispensionifondi maksete osalisest taastamisest tingitud kanded kogumispensionifondi ning välisvahendite parem kasutamine.

Aasta viimasel kuul olid väljamaksed tavapäraselt suuremad kui eelnevatel kuudel, mida mõjutas enim aasta jooksul tellitud tööde ja teenuste eest tasumine ning otsetoetuste maksmine põllumeestele. Detsembris tehti väljamakseid 721,9 miljoni euro ulatuses, mis on 11,6 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati aastaga 952,3 miljonit eurot. Sellest 131,9 miljonit eurot maksti välja detsembris. 2010. aastaga võrreldes on kasv pisut üle 300 miljoni euro, mis on peamiselt tingitud kvoodimüügi tulude edasikandmisest keskkonnaministeeriumi poolt. Detsembris moodustasid peaaegu kolmandiku investeeringutest tee-ehitusprojektid. Suuremaid investeeringuid tehti ka veemajandusprojektidesse.

Riigi tegevuskulud olid 2011. aastal 1,04 miljardit eurot. Kulud kasvasid eelneva aastaga võrreldes 4,3 protsenti, mis oli eelkõige tingitud riigikogu koosseisu vahetumisest ning suurenenud kulutustest kaitseotstarbelisele erivarustusele Detsembris tehti väljamakseid 135,7 miljoni euro ulatuses, mis on 13,5 protsenti aastaks plaanitud kuludest.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 2011. aastal välja 80,7 protsenti aastaks planeeritust ehk 782,6 miljonit eurot. Perioodi 2007-2013 struktuuritoetused moodustasid sellest 521,4 miljonit eurot, mis on 70,6 protsenti planeeritust. Eestile aastateks 2007-2013 struktuuritoetusteks eraldatud 3,4 miljardist eurost on välja makstud 41,9 protsenti ehk ligi 1,43 miljardit eurot, samas on projekte heakskiidetud 86,2 protsendi ulatuses. Põllumajandustoetusteks seitsmeks aastaks eraldatud 808 miljonist on makstud välja 45,9 protsenti ja projekte on heaks kiidetud 65,6 protsendi ulatuses. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oleme 13. jaanuari seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt kuuendal kohal

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas detsembri lõpu seisuga 937,9 miljonit eurot, mis on 65,6 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta lõpus.