Teabe-, loome- ja teenusemajanduses osalevate inimeste roll ja panus on nii kriitilised, et sageli ei ole nad ainult palgatööjõud, vaid kuuluvad ettevõtete omanikeringi.
Teenusmajanduse Koda avaldas eile
ettepanekud teenindusmajanduse arendamiseks. Koja liikmed pakuvad kaadrivoolavuse vähendamise ja osapoolte eesmärkide ühtlustamise lahendusena töötajate kaasamist ettevõtte omanikeringi.
Koda teeb 5 ettepanekut:
1) Võtta majanduspoliitiliseks põhimõtteks, et kui töötaja võtab oma tööandja juures ettevõtlus/investorriski, maksustatakse seda mitte tööandja tasemel, vaid samamoodi kui sama eraisiku tulu investeerides mitte-tööandjasse ehk teisisõnu: eraisiku tulumaks tulu saamisel.
2) Koostöös seadusandjate, rakendavate ametnike ja ettevõtjatega välja selgitada 2011. aasta tulumaksuseaduse muudatuses sisse toodud omatöötaja-optsioonide käsitluse mõjud (eriti erisoodustusmaksu 3 aasta piir), lähtudes esimese aasta kogemusest ja tuvastatud probleemidest seaduse rakendamisel.
3) Leida ajalise piiri asemel muu viis maandada Maksu- ja Tolliameti poolt väljendatud hirmu, et erisoodustusmaksu-vabade optsiooniskeemide abil hakatakse nö "maksuvabalt palka maksma". Usume, et petturite peletamiseks piisaks osalusprogramme loovate ettevõtjate auditeerimise nõudest või näiteks väärtpaberiprogrammide eelnevast registreerimisest finantsinspektsioonis või maksuametis vmt ausaid ettevõtjaid mittediskrimineerivast piirangust.
4) Täita lüngad seadusandluses ja rakenduspraktikates teiste enamlevinud töötajate omanikeringi kaasamise mehhanismide (lisaks optsioonidele aktsiad, RSU-d, ESPP-programmid jne) osas, et vähendada vajadust sagedase ebakindla tõlgendamise järele.
5) Tagada, et üle ajalise perioodi töötajale vabastatavate osaluste puhul (nn vesting) ei tekiks maksukohustus hetkel, kui tööandja vabastab mõne instrumendi töötajale kauplemiseks, vaid alles juhul, kui töötaja teeb investorina selle instrumendiga mõne tehingu (müüb aktsia, realiseerib optsiooni vmt), mille tulemusena saab ta rahalist kasu või kahju.
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
1
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Viimased uudised
Omanik kaebas Viimsi valla kohtusse
Hetkel kuum
“Aeg on sealmaal, et Eesti mehed võtavad ise asja kätte.“
Kas saab spekuleerida? Eksperdid selgitavad
Viis sammast, millele ambitsioon rajada
Tagasi Äripäeva esilehele