Swedbank: huvi kinnisvara soetamise vastu on tõusuteel

Swedbanki eluasemelaenude müük kasvas eelmisel aastal  25% ning turg kokku 15%. Sellel aastal on oodata sarnase trendi jätkumist.

„Kuigi eelmisel aastal tehingumahtudes suuri kasve ei nähtud, on huvi kinnisvara soetamise vastu tõusuteel ja selle aasta positiivne algus on seda kinnitanud,” rääkis Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk.

Viimase kolme aasta jooksul on  ka eraisikute laenude jääk vähenenud 8% ja samal ajal on deposiidid 20% kasvanud. Olukorra paranemise kinnituseks on endiselt kinnisvara tehingutes üsna suur osa omavahenditel, mis on viimastel aastatel püsinud 60-70% vahel.

Praegu teevad muret pigem väliskeskkonnast tulenevad võimalikud šokid ja alalhoidlikut suhtumist on ka kinnisvara arendajates märgata. „Uute arenduste suurem osakaal IV kvartali müügis ja seeläbi keskmise ruutmeetri hinna kasv võib osutuda üsna lühiajaliseks, kui arenduste alustamist edasi lükatakse ja panustatakse olemasoleva realiseerimisele,” rääkis Tukk.

6-kuu Euribori hoogsat liikumist Swedbank 2012. aastaks ei prognoosi. Usutakse, et 6-kuu Euribor on soodsal tasemel kogu selle aasta vältel, mis kindlasti on hea uudis kõigile tänastele eluasemelaenu klientidele.

„Hea meel on ka selle üle, et tänu tööturu aktiviseerumisele on tänaseks kolmandik viimastel aastatel eluasemelaenuga raskustesse sattunud klientidest probleemist välja suutnud tulla ja selle peamiseks teguriks on uue töö leidmine,” sõnas Tukk.  

Swedbanki kinnisvara osakonna juhi Ero Viigi sõnul tehti 2011. aastal kinnisvaraga seotud tehinguid kokku 41 885, millest eluruumidega seotud tehinguid oli 55% ehk 23 200 moodustades terve Eesti elamufondist 3.5%.

„Kui aastal 2011 oli nõudlus hea ärikinnisvara vastu kasvav ning turg oli pigem müüja kui ostja  poolele liikuv, siis elukondliku kinnisvaraga seonduv oli mõneti tasakaalukam ning ruumi läbirääkimiseks oli nii ostjal kui müüjal,” iseloomustas möödunud aastat Viik. 

"Täna peame siiski nentima, et uusarenduste arv keskmise ja madalama hinnatasemega korterite osas on pigem madal. Kellel huvi on, ei leia lihtsalt oma nõudmistele vastavat toodet vastuvõetava hinnaga. Kõrgema hinnaklassi korterite osas võib ostja leida mitmeid huvitavaid võimalusi nii vanalinna kui ka kesklinna piirkonnas,” rääkis Viik.  Need arengud on viimase 18 kuu jooksul elavdanud korterite üüriturgu, tuues endaga kaasa pakkumises olevate korterite arvu vähenemise ja üürihinna kasvu.

„Käesolevaks aastaks prognoosime, et korterite hinnad ja tehingute aktiivsus võrreldes möödunud aastaga oluliselt ei muutu. Uutest arendustest müüdi 2011. aasta jooksul natuke alla tuhande korteri ning usume, et umbes sama suurusjärk tuleb ka käesoleval aastal,” sõnas Viik.  

Täna on pakkumisel hinnanguliselt 1400 uut korterit, millest 900 on valmis ja 500 ehitamisel. Aasta jooksul on lisandumas veel hinnanguliselt kuni 1000 korterit. „Usume, et kuna kuine tehingute aktiivsus püsib jätkuvalt 75-80 korteri lähedal, siis sellest tulenevalt laoseis oluliselt ei muutu. Kokkuvõttes näeme, et uute korterite pakkumine saab käesoleval aastal olema mõistlikul tasemel,” rääkis Viik.