Eesti on iduettevõtete arvestuses maailmas esimene

Mida Sten Tamkivilt teatepulka üle võttes kõige enam kardad? Nagu ikka väljakutsetega seoses – inimesed tavatsevad karta seda, mida nad ei tunne – minu puhul on selleks siis uus positsioon ja suurem vastutus. Ajapikku jääb muidugi ka hirmu vähemaks. Säilib vajalik ärevus. Teine asi, mis kehtib, on aga see, et hirmudele tasub ju tegelikult vastu astuda, mida ma Steni töövarjuna juba tegelikult olengi teinud – esinenud rollides, kus on tulnud kaalukalt Skype’i esindada. Sestap hirmud ei ole kindlasti spetsiifilised – ma juba olen nendega tegelenud ja minu tugevuseks on, et olen Skype’iga olnud juba aastaid seotud.

Mida on Skype’is vaja kiiresti muuta? Skype kasvab väga kiiresti. Sellel aastal on eesmärgiks palgata sadu uusi inimesi üle maailma. See esitab tõelise väljakutse, sest vaja on korraldada tasemel intervjuuvoorud, valikuprotsess ja kommunikatsioon kõikide kandidaatide suunal. Lisaks on vaja kiiresti sisse viia rida muudatusi, mis tooksid kaasa sujuva ja kiire kogemusvahetuse uutele potentsiaalsetele Skype’i töötajatele.

Skype’i teavad maailmas kõik, aga see pole enam uus. Mis on Eesti uus Skype? Eestist on maailma minemas väga palju uusi tegijaid ja tõenäoliselt on Eesti praegu Euroopas number üks, kui arvestada uusi iduettevõtteid inimese kohta. Määravaks saab nende ambitsioonikus. Paljudest, kes teevad pingsalt tööd ning neil on suur potentsiaal läbimurdeks globaalsel tasandil, ei ole me laiemas avalikkuses midagi kuulnud.

Kui tugevalt mõjutab Skype’i Eesti kontori arengut ja tulevikku piisava kvalifikatsiooniga tööjõu kättesaadavus? Mõjutab väga oluliselt. Oleme juba ammu vaadanud piirkonda laiemalt ja praegu on 20% Skype’i töötajatest välismaalt. See on tähtis ka meile, sest kõige paremini õpib ikka tehes ja kiiremini liigub edasi kui koos teha. Skype on olnud üks IT Akadeemia eestvedajaid, mis sel aastal ka käivitub ja annab loodetavasti tõuke ka meie ülikoolidele loomaks maailmatasemel konkurentsivõimelist haridusbaasi tulevastele IT-spetsialistile.

Mis võiks olla Eesti eesmärk, kuhu investeerida, et elu pikemas plaanis paremaks muutuks? Siin ma midagi originaalset ei oska lisada juba üldtuntud tõdedele. Investeerima peab lastesse ja riigi konkurentsivõime parandamisse. See algab väga väikestest asjadest elukeskkonna kujundamisel, nagu puhtus, lihtsus, avatus ja ühiskonnas sidususe kasvatamine. Minul peab olema hea, minu ümber peab olema inimestel hea ja meil peab olema koos hea. Vaatan tihti asju läbi selle prisma.

Kuidas hindate Eesti haridussüsteemi? Mida võiks parandada, mida esile tuua? Mulle isiklikult tundub, et oleme riigina elanud läbi varakapitalistliku ajajärgu. Järjest rohkem läheb hinda see, mida sa oskad teha. Eesti ja IT-valdkond on viimastel aastatel lihtsalt nii tohutu kiirusega arenenud ja meie õppekavad pole lihtsalt järele jõudnud. Kunagi oli reaaltase tugev, nüüd vähem. Huvi selle vastu on vähene juba põhikoolitasemest alates. Tuleks panustada kvaliteedi parandamisse juba põhikoolist alates – tekitada seda huvi noortes, et nende õppimises on potentsiaali ja et see on põnev, kiirelt arenev eriala. Kitsaskohaks on ka see, et meil puudub koostööoskus eri kultuuride ja erialade spetsialistidega.Näiteks ülikooli heade hinnetega lõpetanud programmeerijal pole oskusi tõlgendada Inglismaalt saadud lähteülesannet. Või peab ta Brasiilias veel mitte tuntud arendusmeetodite järgi välja arendama uue toote. Hea tulemuse tagab ikkagi tugev meeskonnatöö. Oluline on keeleoskus ja võime suurt pilti näha. Riiklikult oleks oluline rahastada neid programme, mis toetaksid eri valdkondade, nagu disain, tootearendus ja tehnoloogia, omavahelist koostööd, andes sellega võimaluse arendada nii akadeemilist kui ka rakenduslikku kõrgharidust.

Millega tegelete tööst vabal ajal? Minu kirg on lendamine. Peamiselt teen Eestis langevarjuhüppelennukiga hüppelende.