ESM – kas LSD või mitte?

Kas tegu on ühisrahale väärt tööriistaga või pelgalt illegaalse hallutsinogeeniga LSD, mis loob illusoorse maailma ja tekitab sõltuvust?

Õiguskantsler küsib ESMi asutamislepingu põhiseadusevastasuse kohta hinnangut riigikohtult. Kohtu otsusest sõltumata on ESMi puhul õiguse kõrval probleemiks ka asja õiglus. Kolmel suurimal panustajal – Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalial – on võimalik otsustust kiirkorras vetostada, kui üks neist leiab, et abistamise positiivne mõju on liiga väike võrreldes garantii andmisest tulenevate võimalike riskidega riigi majandusele. Eestil see võimalus puudub. Samas on meilt sissenõutava kapitali osakaal SKPst suurem kui kolmel suurel, seega on suurem ka võimalik oht majandusele.

Õiguslik ebaselgus. Kiirmenetlust saab rakendada vaid Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni ettepanekul ning juhul, kui otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust, mis tähendab erandlikku olukorda.

Õiguslike ja tõlgenduslike küsimuste, mida lepingu tekst ja eriti tema eestikeelne tõlge pakuvad, kõrval ei saa mööda vaadata ESMi sisulisest mõjust. Kui ESMi ajutine eelkäija Euroopa finantsstabiilsusfond (EFSF), millega Eesti juba liitunud on, põhineb vaid riikidepoolsetel garantiidel, siis ESMi liikmed peavad lisaks panustama reaalset raha kokku 80 miljardi euro ulatuses. See tähendab, et riikidel tuleb viie aasta jooksul teha sissemakseid kas reservidest või laenu abil.

Siiski kasulik. ESMi potentsiaalne mõju finantsturgude rahustamiseks on EFSFist suurem. Teisalt viie aasta jooksul kogunev 700 miljardi eurone võimekus jääb juba praegu alla Euroopa Keskpanga mõne kuuga turule paisatud triljoni euro suurusele odavlaenude mahule, mille eesmärgiks on pankade likviidsuse säilitamine.

Seetõttu on naiivne arvata, et ESMist üksi piisab, et vältida võlakriisi levimist ohutsoonis Itaaliasse ja Hispaaniasse. Aga ühe meetmena omab ta positiivset mõju. Kuigi kriisi praeguses faasis ei maksa ESMi üle hinnata, on ta tulevikus sügavamate probleemide ennetamisel ning kriiside algfaasis euroalale mõistlik tööriist. Kandvat kõrvalosa võib ta kanda 3 aasta pärast, kui Euroopa pangad peavad keskpangalt saadud suuremahulisi odavlaene tagastama või refinantseerima.