Atonen: miks peaks nii palju juhtimiskeskusi olema?

"Oma äriühingute valdamise põhimõtte otsustavad ikka omanikud, mitte hallatavad.  Eesti Postil kui hallataval ei saa seetõttu seisukohta olla. Omanik otsustab, mitte omatav," märkis Atonen.

Majandusministri nõunikuks asuva Erkki Raasukese ja Arengufondi lahkuva juhi Ott Pärna ja ­õigusnõustaja Antti Perli tehtud analüüs soovitab riigiettevõtete paremaks juhtimiseks luua ühtne katusfirma Eesti Investeerimisettevõte.

Kodanikuna olen lisastruktuuri vajalikkuse suhtes skeptiline. Pigem peaks riik veel kord hindama, milliseid ettevõtteid ta strateegilisena vajab, millised mitte, ning viimased realiseerima. Nn strateegilised ettevõtted omavad kindlat funktsiooni ning nende strateegia paneb  paika valitsus. Selgitamist vajab autorite plaan hakata aktsiaid riigi portfelli juurde ostma.

Milleks peaks riik ettevõtlusriske lisaks võtma, ei mõista ma. Kas siin tahetakse kedagi raskest olukorrast päästa, otsistakse kellelegi lisategevust (Arengufond?) või ei teata riigi ülesandeid. Mõttetu on riigi osalus nn vajalikes ettevõtetes osaliselt laiali jagada Eesti Pangale ja Arengufondile. Mida see annab? Juhtimise ja vastutuse hägustumise. Milleks see vajalik on?

Minu meelest peab riigi osalus olema ettevõtluses minimaalne ning selle haldamisega saab valitsus läbi olemasolevate ministeeriumide hakkama. Vajadusel saab konsultatsioonideks kaasata eksperte (ka Arengufondist, Eesti Pangast, aga ka mujalt, näiteks ettveõtlusest). Veel üks oluline detail: hetkel arutatakse elektrivõrgu ettevõtte (Eleringi) ning energia tootmise ettevõtte (Eesti Energia) juhtimise hajutamist, Euroopa direktiiv nõuab seda. Räägitakse erinevate ministeeriumide juhtimise all olemisest. Kui nüüd tuleb nn juhtimiskeskus, siis kas selleks peaks neid mitu olema?