Silvia Kruusmaa • 23. märts 2012 kell 10:24

Õpingute katkestamine röövib sissetulekust ca 23 000 eurot

Kui ühiskond suudaks ärgitada keskmist põhiharidusega piirdunud inimest omandama keskharidust, siis uuringu tulemuste kohaselt oleks tema sissetulek aastate jooksul keskmiselt 23 000 eurot suurem ja riik saaks täiendavalt 15 000 eurot maksutulu, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Kuid see on ainult otseselt rahas mõõdetav võit, lisades siia sotsiaalsed aspektid võidaksid põhihariduse asemel keskhariduse omandanud inimene ja riik kokku 78 tuhat eurot.

Täna tutvustati haridus- ja teadusministeeriumis uuringut ”Õpingute ebaõnnestumise kulud Eestis“, mille eesmärgiks oli hinnata õpingute katkestamisest tulenevaid kulusid inimesele ja ühiskonnale tervikuna, kirjeldada õpingute katkestamise vähendamise võimalusi.

Õpingute katkestamise kulude all mõisteti antud uuringus saamata jäänud tulusid, mis avalduvad kahe erineva olukorra võrdlusest – esimene on reaalne olukord, kus inimese õpingud katkesid enne keskhariduse omandamist ning teine hüpoteetiline olukord, kus õpingud ei oleks katkenud.

Lisaks keskhariduse tasemele käsitleti uuringus ka kõrghariduse taset. Kui täiendava hariduse omandamisega kaasnevad suuremad tulud (nt kõrgem palk, parem tervis või väiksem surve riigieelarvele läbi madalama sotsiaaltoetuste tarbimise), siis loetakse nende tulude saamata jäämist õpingute ebaõnnestumise kuluks.

Teadaolevalt ei ole teised Euroopa riigid nii paljusid erinevaid kuluvaldkondi hõlmavat uuringut läbi viinud, seega on Eestil selle uuringu abil ainulaadne võimalus tõestada saadud andmetele toetudes õpingute katkestamise vähendamisele suunatud meetmete olulisust. Tehtud arvutused lubavad võrrelda õpingute katkestamisele suunatud meetmetele tehtud kulutusi inimeste haridustaseme tõusust tulenevate tuludega.

Uuringus toodi peamiste soovitustena välja, et õpingute ebaõnnestumine on nii ühiskonna kui indiviidi jaoks olulisi kulusid tekitav probleem, mille lahendamisega tasub tegeleda. Uusi poliitikameetmeid välja töötades on oluline teha seda kujul, mis võimaldaks hiljem hinnata nende efektiivsust ning et meetmete väljatöötamisel on oluline tagada, et need ka plaanitud moel rakenduksid.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud ja Tarkade Otsuste Fondi kaudu Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatud uuringu viis läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, uuringu väliskonsultandiks oli rahvusvaheliselt tunnustatud haridusökonoomik George Psacharopoulos.

Hetkel kuum