Äriliidreid raputanud skandaali sünnipäev

27. märtsil 2003. aastal üllatasid politsei ja maksuamet Tallinna kesklinnas asunud büroomajas tegutsenud ASi Deveci töötajaid. Samuti otsiti läbi offshore-firmade vahendamisega tegelenud ärimees Raivo Karu kontor.

Leitud dokumentidest alguse saanud menetluste tulemusel määras maksu- ja tolliamet hilisematel aastatel juurde ligi 250 miljonit krooni makse. Tallinna ringkonnakohus leidis 15.detsembril 2003. aastal, et Divecis toimunud läbiotsimisel ja dokumentide võetusel rikuti protseduurireegleid. Riigiprokuratuur lõpetas 14.07.2005 offshore-kontorit pidanud Raivo Karu kriminaalasja, leides, et maksuvabades piirkondades registreeritud äriühingute kasutamine ja nende kaudu tehingute tegemine ei olnud õigusevastane.

Diveci läbiotsimisest sai alguse mitme suuremahulise maksukuriteo uurimine ja juhtum puudutas paljusid tollaseid Eesti äriliidreid. Avalikkuse ette kõik uurimised ei jõudnud, sest osa äriliidreid oli nõus nõutavad maksud tasuma, et vältida nende seostamist Diveci kontoriga.

Intervjuu endise maksuameti juhi, praeguse riigikogu liikme Aivar Sõerdiga 

Kui oluliseks te Diveci juhtumit tagantjärgi vaadates peate?See oli kindlasti murdepunkt, kuna Eestis oli enne seda läbiotsimist offshore-firmade tegevus väga laialt levinud. Suurem osa ettevõtteid, nii väiksemaid kui suuremaid, kasutasid offshore-skeeme mitte ainult tulumaksu, vaid ka käibemaksu kohustuse vähendamiseks. Olukord oli riigi kontrolli alt väljas. Senised katsed tõendada maksupettusi olid kuni läbiotsimiseni väheviljakad ja need nõuded ei läinud kohtus läbi, kuna maksuametil puudus tõendusmaterjal. Kuna siin oli tegemist ka kriminaalsete juhtumitega, siis oli kriminaalmenetluslik toiming igal juhul õigustatud. Läbiotsimise käigus tulid välja tõendusmaterjalid mitte ainult maksupettuste, vaid ka erastamis- ja pangapettuste kohta. Uurimismaterjali maht osutus kordades suuremaks võrreldes selle konkreetse kriminaalasjaga, millega seoses läbiotsimine toimetati.Tõendusmaterjal oli ülioluline ja hilisem kohtupraktika näitas, et maksuamet suutis suurema osa ära tõendada, maksud sisse nõuda ning maksukuriteod toime pannud isikud vastutusele võtta, sealhulgas ka kriminaalvastutusele.

Kas see juhtum lõpetas Eestis offshore-firmade massilise kasutamise?Olukord muutus kardinaalselt. Isegi juba üsna varsti peale neid menetlusi lakkasid offshore-skeemid toimimast. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine vähenes drastiliselt ning me muutusime selles valdkonnas tunduvalt tsiviliseeritumaks.

Toona süüdistati maksuametit, et amet kiusab ettevõtteid.Maksuameti vastu algas intensiivne vasturinne alates meediakampaaniast kuni kõikvõimalike muude surve- ja mõjutusvahenditeni välja. Häiritud isikute ring oli mastaapne. Eriti arvestades Eesti riigi väiksust, kus polegi väga palju tegijaid ja enamik suuri tegijaid mingit skeemi omas.

Kui kaua maksuamet neid läbiotsimisi ette valmistas?Kuidas nüüd võtta. Jutt oli ikkagi paarist-kolmest kriminaalasjast, mida menetleti koos Tallinna majanduspolitseiga, mida juhtis Marek Helinurm. Temaga oli meil tihe koostöö. Ega konkreetne läbiotsimise toiming päevapealt ei tulnud, muidugi valmistati seda ette ja kaunis põhjalikult. Läbiotsimiste käigus tuli kriminaalset materjali tohutult ehk kordades rohkem kui võis eeldada. Neid kaste ikka andis vormistada. Ma arvan, et kui hiljutises läbiotsimises ühe erakonna kontoris oli 40 ametnikku, siis nii palju neid läbiotsijaid ei olnud. Küll aga leiti materjali rohkem kui selles juhtumis, kus tuli välja ainult kirjavahetus.

Missugusi vigu maksuamet läbiotsimiste käigus tegi? Tegutseti selles õiguslikus ruumis, mis uurijatele seadusega oli antud. Ma ütleksin, et uurijad olid tasemel. Samas ega vastaspoolel polnud ka papist poisid. Kogu see kahel-kolmel korrusel asuv büroo oli vormistatud nii nagu oleks tegemist olnud advokaadibürooga, mida läbi otsida üldse ei saanudki. Kohtus muidugi need argumendid püsima ei jäänud. Lisaks asus vastaspool kohe intensiivselt tõendusmaterjale hävitama ja peitma. Nii õiguslike kui ka füüsiliste vahenditega takistati uurijate ja maksuametnike tööd. Üritati sealsamas kohapeal tõendeid hävitada, ei avatud seife jne. Tänapäeval me sellist asja enam ei näe.Kokkuvõttes polnud maksuametnikud ja politseiuurijad viletsad vennad ja tegid oma tööd olulises osas hästi.

Teine sündmus, millest esmaspäeval möödub 10 aastat, on see kui maksuamet tegi Indrek Neiveltile ettekirjutise ja nõudis tema poolt maksmata jäänud tulumaksu tagantjärele tagasi.

See on nüüd hoopis teistsugune juhtum ja ma ei tahaks neid kahte asja omavahel absoluutselt võrrelda. Kui esimene oli kriminaalvaldkonda kuuluv lugu, siis see oli tavaline maksuvaidlus nagu ikka.

Levisid süüdistused, et maksuamet ise lekitas Neivelti juhtumi kohta infot meediale. Minul oli teistsugune versioon, kuidas need materjalid ajakirjandusse läksid. Meie saime sellele asjale jälile nii, et advokaat saatis dokumendid maksunõustajale, aga oli unustanud isikukoodi kinni katmata. Sealt sai ju tuvastada nime. See võis ka sealt jõuda avalikkuseni. Ma ei tea tänase päevani, kuidas maksuvaidlus, mis peab olema konfidentsiaalne, sai avalikuks.

Kas süüdistused maksuameti suunas olid alusetud?Vot ei tea. See advokaadi versioon on üks variant. Mina ei tea lõplikku tõde. Kahetsusväärne oli see lugu aga seda enam, et tegemist oli tavalise maksuvaidlusega, mida ikka peetakse. Olukord päädis ju sellega, et maksumaksja vaidlustas ettekirjutust maksuameti liinis. Peakontor jättis oma otsusega alamkontori otsuse jõusse ja maksumaksja tasus selle peale summa ära ning asi oli lahendatud.

Kas teid kui maksuameti juhti püüti kuidagi ka isiklikult mõjutada?Ei, see polegi võimalik. Ma ei ole eriti seda tüüpi, keda nii väga üldse mõjutada saab.

Mõni aeg hiljem vabastas rahandusminister teid maksuameti juhi kohalt. Kas see oli tingitud nendest konfliktsetest sündmustest?Mina sain kohtus täieliku õigeksmõistmise ja mitte ükski argument ei jäänud püsima. Kõikidest süüdistustest, mis minu vastu oli esitatud, ei jäänud kohtus ükski püsima. Meedias esitatud süüdistuste ulatus oli veel palju laiem kui ametlikus ettekirjutises.Minister vabastas mind ametist ja vabastamise käskkirjas oli neli punkti, millest üks oli see, et maksumaksjatelt on laekunud kaebusi maksuameti liiga jõulise tegevuse suhtes. Ma tegin tookord oma õigusi kaitstes ja vastuväiteid kirjutades selle punkti kohta rahandusministeeriumile teabenõude ja nõudsin välja kõik kirjalikud kaebused, mis on laekunud. Sain oma päringule vastuseks vaid ühe kaebuse, mis oli kodanik Indrek Mandre kaebus maksuameti tegevuse suhtes. See oli ainuke kaebus, rohkem kirjalikke kaebusi polnud. Mul on need dokumendid siiamaani alles juhuks kui ma kunagi memuaare kirjutama hakkan.

Kuidas on tänane Eesti äriliidrite maksukäitumine muutunud võrreldes kümne aasta taguse ajaga?Tänast olukorda ei saa nende aegadega isegi mitte võrrelda. Eesti on ikka väga euroopalik riik. Praegu menetleme Kreeka ja Portugali toetusprogramme ja mina loen ka maksuameti ümberkorraldamist puudutavaid punkte. Seal on palju asju, millega Kreeka ja Portugal tegelevad täna, kuid mille meie tegime juba kümne aasta eest ära. Kas või ühtse infosüsteemi loomine, maksumaksjate ühtse registri loomine, rääkimata elektroonsest deklareerimisest, revisjonide ja sissenõudmise korraldamisest. Meil oli muidugi riigi väiksusest tulenevalt ka palju lihtsam reforme teha.

Autor: Birjo Must, Aivar Hundimägi