Tellitakse vaid veerandit loetavatest väljaannetest

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on loetavate väljaannete üldine maht ainult veidi langenud, toona oli mõlemas trükimeedia kategoorias, nii ajalehtede kui ka ajakirjade puhul, keskmiseks loetavate väljaannete arvuks 3,1.

Ootuspäraselt on naised meestest aktiivsemad lugejad, vahe on koguni 1,5-kordne. Eesti naised lugesid mõõdetud ajaperioodil keskmiselt 6,9 väljaannet, meeste puhul oli vastav näitaja vaid 4,5. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud.

Kõige aktiivsem lugejarühm on 40–49aastased eestlased, kes lugesid keskmiselt 6,3 väljaannet. Samas kõige aktiivsemad perioodika tellijad on 50–59aastased, kes tellivad keskmiselt 1,8 väljaannet. 40–49aastaste seas, kes on aktiivseimad lugejad, on populaarsem pigem üksikmüügist ostmine ja muul moel hankimine, nt sõpradelt, tuttavatelt, töölt vms.

Ka kõrgharidusega lugejad tarbivad trükimeediat keskmisest oluliselt enam – keskmiselt loevad nad 7,6 ja tellivad 2,1 väljaannet. Seejuures on oluline, et kõrgharidusega lugejad eelistavad lugeda pigem ajalehti, olles ca 3,8 erineva lehe lugejaks, mis on eestlaste keskmisest ca 1,3 korda kõrgem näitaja.

Sissetulekud ei avalda loetavate väljaannete arvule väga suurt mõju, pigem ilmneb mõju tasulise ja tasuta levi osakaalude erinevuses. Regionaalselt on madalaima lugemisaktiivsusega Hiiumaa (u 2,1 väljaannet) ja suurima lugemisaktiivsusega Viljandimaa (u 7,7 väljaannet). Kõige vähem tellisid erinevaid väljaandeid ida-virumaalased (0,4 väljaannet) ja enim saarlased (2,3 väljaannet).

2012. aasta varakevadises loetavusuuringus mõõdeti kokku 99 trükimeedia väljaannet. Vähemalt ühte neist loeb 572 000 inimest ehk 81,3% 15–74-aastastest eestlastest. Eelmisel aastal samal ajal oli sama sihtrühma kokkupuude trükimeediaga mõnevõrra suurem. Vähemalt ühte väljaannet luges 597 000 inimest ehk 85% eestlastest.