Valitsus toetas riigilõivude vähendamist

Kohtudokumentide kättetoimetamise muutus kiirendab kohtumenetlust ning vähendab võimalust pahatahtlikult ühel poolel venitada teise poole õiguste kohtulikku kaitset, teatas

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on praegu esimese astme kohtutes pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. „Täna valitsuse heakskiidu saanud eelnõu kaotab ära võimaluse sel põhjusel kohtuasja viivitada, säästab oluliselt inimeste aega ja närve ning vähendab kohtute töökoormust.“

Eelnõu valitsusele esitanud justiitsministri hinnangul muudab riigilõivude vähendamise eelnõu inimeste õigusemõistmisele juurdepääsu lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Eelnõu tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral.

„Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil,“ märkis justiitsminister.

Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.

Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusevad. Üheks selliseks näiteks on halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamine, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui kolm eurot. Samas on muud halduskohtumenetluse lõivud korrigeeritud soodsamaks.

Riigilõiv võib teatud juhtudel tõusta kiirlaenukontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.

Riigilõive alandava eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada ning nende osas jätkab justiitsministeerium eraldi hea õigusloome põhimõtetest lähtuvat arutelu.

Uued ja madalamad lõivud on planeeritud kehtima hakkama käesoleva aasta 1. juulist ning riigilõivude alanemine kohtupidamises on 2012. aasta riigieelarvesse juba sisse planeeritud.