Euroopa tugevdas tulemüüre

Eestigi kärbib homme oma majandusprognoosi, sest eelkõige ekspordi kasv, millest lõviosa läheb Euroopasse, on stagneerunud.

Reedel Kopenhaagenis kohtunud euroala rahandusministrid otsustasid euroala kaks päästefondi ühitada, et kõrgema tulemüüriga kriisi levik peatada. Võimalikest variantidest valiti aga taas kõige minimaalsem, sest – jämeldalt öeldes – Saksa maksumaksja mõõt on täis.

“Kohustused on reaalselt laual olnud alternatiividega võrreldes pigem väiksemas suunas,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Euroopa Komisjoni eelistus oli tõsta alatise päästemehhanismi (ESM) laenuvõime püsivalt 740 miljardile eurole, reedese otsusega jäi see jätkuvalt 500 miljardi euro tasemele.

Dollarites on triljon täis. Vaid ajutiselt tõuseb päästemehhanismi laenulagi 700 miljardile eurole, kuna ESMiga liidetakse 2010. aastast ajutisest päästemehhanismist (EFSF) Kreekale, Iirimaale ja Portugalile antud abilaenud.

Kui lisatakse ka Euroopa Komisjoni vahendid ja Kreekale antud kahepoolsed laenud, tõuseb summa 800 miljardile eurole. USA dollarites on triljon täis.

“Müüri kõrgus on väga korralik,” ütles Ligi. “Aga riikide reformipoliitika peab olema korralikum veel. Lahendused on ju viimases.”

Kriis ei ole läbi. BNP Paribas’ panga analüütiku Gizem Kara sõnul valiti miinimum, mis katab vajadusel Itaalia ja Hispaania laenuvajaduse sel ja tuleval aastal. Ka ING panga ökonomist Carsten Brzeski arvas, et kõrgem tulemüür olnuks veenvam.

“Selle otsusega jääb Euroopa Keskpank euroalal ka edaspidi tulekustutaja rolli,” ütles ta agentuuri Reuters vahendusel. Sest kriis ei ole läbi, ehkki poliitikud kõnelevad juba “uue lehe pööramisest”. Turge rahustanud Euroopa Keskpanga (EKP) likviidsuslaenud on võitnud vaid aega.

Ajaleht Financial Times kirjutas, et rahandusministritele jagati kohtumisel välja kaks ELi konfidentsiaalset analüüsi, kus hoiatati Euroopa panganduses püsivate probleemide eest, mis pärsivad tõsiselt laenuraha kättesaadavust reaalmajanduses. Ka EKP läinud nädalal avaldatud statistika näitas, et laenud ettevõtetele ja majapidamistele veebruaris vähenesid. Likviidsuslaenud on läinud hoopis riigivõlakirjadesse, mis teeb pangad veelgi haavatavamaks.

Lisaks süvenevad kahtlused, kas euroala neljas suurim riik Hispaania ikka suudab oma rahanduse korda saada. Reedel avaldas Hispaania valitsus küll radikaalse säästueelarve, kuid riigi majandus on juba languses ja veerand inimestest ilma tööta.

Lootus IMFi toetusele. Euroopa loodab nüüd, et tulemüüri tõstmine veenab ka ülejäänud maailma IMFi kaudu appi tulema. Otsust IMFi reservide täiendamisest oodatakse  fondi kevadkoosolekult paari nädala pärast.

Ent päästefondidelgi on oma kadalipp käia. Otsuse peavad kinnitama kõigi 17 riigi parlamendid.

“Olukorras, kus õiguskantsler on esitanud riigikohtule taotluse tunnistada ESMi leping põhiseadusega vastuolus olevaks, käib Eesti rahandusminister sõlmimas kokkuleppeid, mis võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega,” taunis reedel riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson pressiteate vahendusel.

Simsoni sõnul on kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei pea lugu õiguskantslerist ega riigikohtust, vaid sõlmib kokkuleppeid, eirates ülbelt kõiki siseriiklike hoiatusi.

Eesti olukord on eurogrupis teada. Ligi ütles, et teavitas eurogruppi Eesti olukorrast. “Aga hätta ei jää selle pärast mitte Euroopa,” nentis ta.

Ligi arvates peaks Eesti üle vaatama kogu rahvusvahelise koostöö ja õiguskantsler eksib, kui eristab ESMi IMFist, arengupankadest ja muust sarnasest koostööst. “Üle peaks vaatama eesmärgi mitte kunagi enam jääda suurte vastu üksi. Teadagi ei saaks me ise enam abile loota,” ütles Ligi.

Protseduuriliselt ei muuda päästefondide kombineerimine Ligi sõnul midagi. “ESMiga me peame nagunii parlamenti minema, nagu me EFSFiga juba oleme käinud,” ütles ta. “Küsimus on riigikohtus, mis tema otsustab.” Istung toimub 8. mail.

Tulised arutelud on ees ka mujal. Saksamaa suurim opositsioonipartei SPD ründab teravalt kantsler Angela Merkeli kogu Euroopale ette kirjutatud kärpekuuri. Sotsid ähvardavad blokeerida Bundestagis tulemüüride tõstmise ja euroalal distsipliini karmistava fiskaalleppe ratifitseerimise, kui Saksamaa euroala hädas ääreriike rohkem ei aita.

“Tänased punased numbrid teistes riikides on homme meie probleem,” ütles SPD fraktsiooni esimees Frank-Walter Steinmeier Reutersi vahendusel. Muu hulgas nõutakse Euroopas finantstehingute maksu kehtestamist, et selle tuludest euro­ala perifeeria majandust ergutada.

 

Tasub teada

Milles lepiti kokku?

ESM on 1. juulist peamine uute abiprogrammide rahastamise instrument.EFSF rahastab edasi varem alustatud programme (kohustusi ca 200 mld eurot).EFSF võib 2013. aasta keskpaigani osaleda uutes programmides, kui see on vajalik ESMi 500miljardilise laenuvõime tagamiseks (ESMi kapitaliseerimine võtab aega).ESM-i põhikapitali sissemakseid kiirendatakse – Eestil tuleks 30 mln asemel tänavu sisse maksta 60 mln eurot kokku 148,8 miljonist.Vahendid tulevad Jürgen Ligi sõnul reservidest või laenudest, riigieelarves on selleks tänavu 30 mln eurot.Vajadusel tuleb kapital sisse maksta veel kiiremini.Eesti maksimaalsed kohustused ESMi ees (põhikapital pluss nõudmiseni kapital) on 1,3 mld eurot.EFSF-is sõltub Eesti kohustuste maht 1. juuliks fondist väljastatud abilaenudest, millest lahutatakse enne Eesti liitumist väljastatud laenud, Eesti osalusprotsent on 0,26.