RAHAKALENDER. Aprill toob aastatulemused

Kui 2011. aastal jäi jaemüügi kasv 2–6% vahele, siis jaanuaris-veebruaris müüdi Eestis jaekaubandusettevõtetes 12–16% enam kaupu kui aasta eest. Mõneti võib kiires kasvunumbris “süüdistada” Eesti liitumist euroga, mis möödunud aasta alguses tarbimist rõhus. Kuid mäletatavasti mõjutas euroga liitumine otseselt Eesti tarbimist väga lühiajaliselt ning seda ka pigem mõne protsendipunkti võrra. Seega – Eesti tarbija on alles nüüd hoogu sisse saamas.

Mis võib olla selle taga? Ostja jaoks on tõenäoliselt kõige olulisem kindlustustunne tuleviku suhtes. Tööpuuduse jätkuv langus koos kerge palgakasvuga on tõenäoliselt muutnud inimesi samm-sammult julgemaks. Kui jätta kõrvale kallis kütus, siis on tarbimisele positiivselt mõjunud ka hinnatõusu pidurdumine. Ning kestvuskaupade müügimahte on aidanud paisutada ka üha madalamale vajunud laenuintressid. Veebruari tarbimisstatistikas tõi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja märgatavalt paremaks muutunud ajad sõidukikaubanduses. Buumiaegsed (viie aasta tagused) liisinglepingud hakkavad lõppema ja eraisikute ja ettevõtete märkimisväärselt vähenenud laenukoormus ning paisuvad hoiusereservid lasevad taas julgemalt laene võtta.

Ehkki laenude kogumaht on aastaid igakuiselt vähenenud, märkis nädala eest keskpank, et uute laenude mahu kasv on juba piisavalt kiire. Kerget buumi tagasitulekut näitab seegi, et hoogustunud on tarbimislaenude võtmine.

Kas peaks eestlaste käitumise pärast muretsema? Ma arvan, et mitte. Eestlaste laenude/hoiuste suhe on aastate parim, maksud laekuvad hästi ning ka töötukassa viimaste nädalate numbrid näitavad, et aasta alguse tööpuuduse tõus võis olla ajutine ning pigem sesoonse iseloomuga.

Kuna eratarbimine moodustab väga suure osa riigi sisemajanduse koguproduktist (Eestis 50%), siis oleks hea, kui ekspordikasvu järsu pidurdamise languse juures suudaks me ise tarbijatena Eesti majandust toetada. Nii et tarbigem.